Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ülikoolilõpetajatel tänavu töökohad olemas

03. juuli 1998, 00:00

Viimane ametlik uuring diplomandide töökoha leidmise osas on tehtud Tartu ülikooli sotsiaalteaduskonna poolt 1992. aastal, mis näitab, et tol ajal oli kooli lõpetajatest töökoht olemas vaid 17,8 protsendil.

Tänavu kinnitavad kõrgkoolid, et töökohtade otsimine lõpetanutele erilist muret ei tekita. Kõige suurem osa töötavaid õppureid on erakõrgkoolides.

Mais Eesti kõrgema kommertskooli lõpetanud 41 noorest oli töökoht juba kõigil olemas. «Esimesel kursusel on neid küll vähem, kuid hiljem tuleb selleks, et õppemaksu maksta ja ellu jääda siiski midagi leida,» lausub kommertskooli õppeosakonna direktor Õie Akk.

Kuna tööl käimine hakkab õpinguid kahtlemata segama, siis kool seda Akki sõnul hea meelega näha ei soovi. Kuid see on paratamatus ning mingisuguseid takistusi kool teha ei saa, nendib ta.

Umbes 90 protsendini hindab töötavate diplomandide hulka ka Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) üliõpilasvalitsuse sekretär Klea Greim. «Juba sügisel otsivad firmad endale lõpetajate hulgast töötajaid,» räägib ta, «stendid on pidevalt tööpakkumisi täis.»

Tehnikaülikoolis on töötavate üliõpilaste osa suur juba õpingute alguses. Greim räägib, et nendel «lohedel», kes töökoha otsimisega venitanud on, tuleb seda teha hiljemalt enne viimast kursust toimuva praktika jaoks.

Tallinna pedagoogikaülikooli õppeosakonna nõustaja Ainu Albert suhtub aga suurde töötavate tudengite osakaalu skeptiliselt. Tudengid võivad küll töökohta omada, kuid need on sageli ajutised ning sugugi mitte õppuri erialal.

«Oleme teinud küll küsitlusi, mis näitasid, et töökoht on 70 protsendil üliõpilastest ning keskmine töökoormus on 20 tundi nädalas, mis on küllalt suur,» räägib Albert, «samas mõni võõrfiloloog või matemaatik võib elatise teenimiseks olla tööl hamburgeriputka öises vahetuses, mistõttu pärast kooli lõpetamist tuleb siiski erialast tööd otsima hakata.»

Pedagoogikaülikooli õppeprogramm ei soosi pidevat täiskohaga töötamist. Kui loengutest võibki puududa ja hiljem kirjandusega iseseisvalt tööd teha, siis praktikumides peab kindlalt kohal käima.

Seetõttu eelistavad peda tudengid Alberti sõnul rohkem painduva graafikuga või ise reguleeritavaid lepingulisi töid, mida saab teha päevase õppetöö kõrvalt.

Vaatamata sellele on Albert murelik, et töötamine kooli kõrvalt venitab üha suurema hulga tudengite õpiaega pikemaks.

Seda on oma nahal tunda saanud tänavu mais Eesti kõrgema kommertskooli lõpetanud Kalle Kiigske, kes eelmisel aastal diplomitöö tegemise ametipostile ohverdas ja kursusekaaslastest aasta hiljem lõpetas.

24aastane Hansa Capitali faktooringu osakonna juhataja ei leia, et tööandja temasse pärast kooli lõpetamist teisiti suhtuks. «Tähtis on protsess,» väidab ta, «see, et oled teel ja arenguvõimeline.»

Kiigske-taolisi lõpetajaid oli kogu Hansapanga Grupis tänavu ligi 30, keda Hansapanga juhatuse esimees Jüri Mõis ka pidulikul vastuvõtul meeles pidas.

Loetledes omavanuseid, meedia kaudu tuntuks saanud arvestatavatel ametikohtadel kursusekaaslasi, nendib Kiigske, et noorte karjääritegijate aeg saab siiski varsti ümber. Seni võeti noori ja kogenematuid, sest enamik erialasid olid uue, hilisematel liitujatel on aga raskem ennast maksma panna ja tõestada, märgib ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:44
Otsi:

Ava täpsem otsing