Riskid panganduses ja kinnisvaraäris

Viimasel ajal on paljud asjatundjad ja ajakirjanikud seoses Maapanga krah-hi ja jätkuvate segadustega Hoiupanga ümber kirjutanud ning rääkinud riskide juhtimisest Eesti panganduses. Ka Krediidipanga ja Itaalia investori Ernesto Preatoni aktsiatemüügi tehingu katkemist on selles valguses analüüsitud. Seda küll peamiselt kinnisvaraturu finantseerimisele spetsialiseerumise poolt- ja vastuargumente kaaludes.

Krediidipanga ühe asutaja ja presidendina tunnen endal olevat kohustuse diskussiooni sekkuda. Seda enam, et avalikkuseni jõudnud info Preatoni ja Krediidipanga vahelise investeerimislepingu katkemise kohta on olnud liialt ühekülgne.

Levinud on spekulatsioonid, miks ikkagi tehing katki jäi, kuid ära on unustatud iga ostu-müügi tehingu põhiküsimus: kauba hind. Ärimaailmas on selge reegel: igal kaubal, teenusel või varal on oma hind ja antud juhul hindasime meie panga omanikena Krediidipanga aktsiate väärtust kõrgemaks kui Preatoni ja tema kaasinvestorid. Ostjal on aga alati õigus talle liiga kallina tunduva kauba ostust nagu müüjalgi odavamalt müümisest loobuda. Kuna aktsiate ostu-müügi eellepingu kohaselt oli selles punktis kokkuleppele mitte jõudmine tehingu toimumata jäämise ja läbirääkimiste lõpetamise otsuse piisavaks aluseks, nii ka toimiti.

Siinkohal tahan pisut täpsustada Krediidipanga juhtkonna suhtumist Preatoni poolt pangale pakutud tegevuskavasse, mille kolmeks põhisuunaks oli eluasemelaenude väljaandmisele, varahaldusteenustele ja ettevõtete finantseerimisele keskendumine.

Miskipärast pööras press tähelepanu vaid kinnisvaratehingute finantseerimisega seotud problemaatikale, mis on uus ja paljulubav idee. Poolt- ja vastuargumente kaaludes jäi aga tähelepanuta tõik, et riskantseks saab sellist lähenemist pidada eelkõige, lähtudes Krediidipanga tänasest kohustuste struktuurist. Usun, et Preatonil, kel on kapitali ja võimalus kaasata välismaiseid suunatud krediidiliine, õnnestub oma plaan teostada.

Teise põhimõttelise küsimusena on puudutatud kõnealuse investeerimislepingu üle tekkinud elavat arutelu nii panga sees kui meie klientide ja äripartnerite hulgas.

Krediidipanga tegevdirektor Andrus Kluge on lepingu katkemist kommenteerides kinnitanud, et muutused pangas võinuks häirida mõnd meie klienti, ja esitanud niiviisi rohkem oma isiklikku kui panga ametlikku seisukohta.

Krediidipanka oma elutööks pidava inimesena saan neist hirmudest küll aru, kuid see ei olnud siiski lahendusele jõudmise suhtes otsustav faktor. Mis siis, et tegevusstrateegia ja elukorralduse kapitaalne muutus on igale, ka Krediidipanga-sugusele väikesele pangale alati raske.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Krediidipangal on selja taga üks valikuhetk. Oleme saanud kogemuse võrra rikkamaks ja palju uusi ideid. Valikuid seisab ees ka edaspidi, sest majanduskeskkond muutub ja Krediidipank peab muutuma koos sellega.

Samm, milleks me täna pole veel valmis, võib homme osutuda hädavajalikuks, kuid seni jätkab pank olemasoleva strateegia kohaselt. Krediidipank on edaspidigi valmis koostööks nii Preatoni kui teiste tugeva finantstaustaga investoritega.