Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Unustatud kaevandusse plaanis autokrossirada

06. juuli 1998, 00:00

Kui rallikrossis sõidavad autod plekki mõlkides ühel rajal, siis Kanaari saarte duubelrajaga võistlusel sõidavad teineteisest lahutatud rajal kaks autot. «Seda võib kasutada ka katserajana, mis auto kilomeetrisel ringil korralikult läbi raputab,» mõtiskleb Urban samasuguse kompleksi tegemise üle Kiviõlisse.

«Põhimõte on ehitada spordirajatis ja likvideerida ühtlasi keskkonnakahjustus,» selgitab Urban oma projekti. Ta on selleks ellu kutsunud mittetulundusühingu Kiviõli regiooni arenduskeskus.

Kui palju krossiraja ehitus maksab, ei oska Urban öelda. Esialgu on valminud vaid projekteerimisfirma LT Konsult ideeprojekt raja kohta.

«Müts maha selliste initsiaatorite ees, aga minu arvamust mööda see küll eriti sisse ei too,» kommenteerib ralliraja projekti Eesti esipaari Markko Märtini ja Toomas Kitsingi toetajafirma Amserv Grupp juhatuse esimees Raivo Kütt.

«Rallispordi toetajatele on kulud niigi suured,» ei näe Kütt projektil suurt tulevikku. Amservi panust rallisõitjate toetamisse hindab Kütt 350 000--400 000 krooniga aastas.

Riigikogu on Kiviõli linnale lisaeelarve kaudu eraldanud 2,5 miljonit krooni karjääri likvideerimiseks ja pinnasereljeefi planeerimiseks. «Kas istutame puud peale, mis on lihtsam, või teeme midagi,» hindab Urban linna võimalusi. «Minugipoolest võib sinna kasvõi Serena veepargi ehitada, kõik pakkumused on teretulnud,» pahvatab Urban vastuseks küsimusele, mis saab siis, kui autospordikeskus ettevõtjates huvi ei ärata.

«On vaja autohuvilised ärimehed kohale meelitada, ainult see toob uimasesse linna elu,» leiab Urban.

Kümmekond aastat tagasi kavandasid motospordientusiastid ehitada rahvusvahelisel tasemel ringraja Maardusse endiste fosforiidiväljade peale.

«Vormeliraja ehitamise panid rohelised kinni,» meenutab Urban auto-motospordi eelmise suurprojekti fiaskot. «Meil on vastupidine idee, keskkonnavahenditega spordirajatis ehitada,» räägib Urban. «Kõik sõltub sellest, kui palju tuleb raha,» nõustub ta, et parimad kavatsused jäävad unistusteks, kui idee ise huvi ei ärata.

1920 Saksa osalusega AS Eesti Vabrikantide Ühendus taotleb valitsuselt luba uurida põlevkivikarjääri.
1925 Valitsus annab ASile Kütte-Jõud loa põlevkivi kaevandada. Karjääri loodusliku taastamise kohustust põlevkivi ammendumisel ei ole.
1940 Nõukogude võim natsionaliseerib kaevanduse.
1947 Kaevandamise tippvõimsus 317 000 tonni aastas.
1951 Põlevkivivarud lõppevad, karjäär suletakse.
1996 Tuleohtlikus karjääris algavad põlengud, mille kustutamine nõuab kuni 200 000 krooni.
1998 Kiviõli regiooni arenduskeskus alustab autospordikeskuse planeerimist, et keskkonnaohtlik karjäär likvideerida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:45
Otsi:

Ava täpsem otsing