Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Petised ründavad kindlustusseltse

08. juuli 1998, 00:00

Eelmisel aastal maksid Eesti kindlustusseltsid hüvitisi 375 miljonit krooni, neist ligi 200 miljonit liikluskindlustuses.

Läänes on tõestatud, et 10--15% hüvitistest makstakse petturitele valedel alustel.

«Ka Eestis langeb see protsent samasse suurusjärku,» väidab Leks Kindlustuse tütarfirma Kahjukäsitluse ASi jurist Olavi-Jüri Luik, «seega tehti ainuüksi liikluskindlustuses eelmisel aastal üle 20 miljoni valeväljamakseid.»

Kindlustuspettustest rääkides viskavad seltsid esimese kivi ühiskonna kapsaaeda. Kui päti peale, kes poeletilt saia pätsab, näidatakse näpuga, siis seltsi püganud inimest reeglina hukka ei mõisteta.

Pigem vastupidi -- selline tegija äratab oma nutikuse ja läbinägelikkusega imetlust. «Kindlustusseltse ei võeta kui normaalset äriettevõtet,» kurdab Luik, «inimestel on arvamus, et kindlustusseltsid on tohutult rikkad ning järelikult peabki talt raha pressima.»

Luige sõnul ei aita nii ühiskonna kui petturite suhtumise muutmisele kaasa ka kohus, kes leebeid karistusi jagab -- valdavalt pääsetakse tingimisi. Kaks aastat tagasi läks paariks aastaks vangi Eesti esimene kindlustuspettur, kes praeguseni on jäänud ainukeseks.

Peale pisisulide ja proffide osaleb kindlustuskuritegudes avaliku elu tegelasi, vihjab Luik. Meedias tihti silma jäävad kodanikud on kindlustuspettustega teeninud ligi 5 miljonit krooni, teab ta.

Prominentide teod on aga nii oskuslikult planeeritud, et ei selts ega politsei saa midagi tõestada ning hüvitiste väljamaksmisest keelduda. Nii ei saa ka nimedest rääkida, põikleb Luik.

Tõestamata jääb ka arvukalt väiksemaid pettusi, mille suhtes seltsil kahtlus.

«Millegipärast juhtuvad autoavariis kokku sõitma valdavalt üheealised ja ühest rahvusest inimesed,» muigab ASA Kindlustuse peadirektor Sergei Net?ajev. «Samuti on avarii põhjustajaks reeglina tunduvalt odavam auto.»

Esialgne pettuste laine on Tallinnast välja läinud ning probleemseim koht on nüüd Rapla maakond. Seetõttu saadetakse eksperte sinna tunduvalt sagedamini.

Pisisulid lähevad lõhki sageli rutiinse kontrollimise käigus. Kindlustajad kasutavad nn rebase küsimustikku, mille täitmisel mitme tunnistaja poolt ilmnevad pisemadki vastuolud, milles pole kokku lepitud. Näiteks, kustpoolt päike paistis, kas teekate oli märg jms.

Professionaalsed kindlustuspetturid töötavad aga märksa läbimõeldumalt ning mitme riigi piires.

Nii on ühte autot varastatud kuues riigis, alates Rootsist ning Balti riikidest, lõpetades Kesk-Euroopaga.

18--25aastased hästi riietuvad, kallite autode ja hea suuvärgiga noormehed on seltside esimene kahtlusaluste ring. Enamik neist on kas kõrgharidust omandamas või selle juba saanud.

Valvsust tekitavad ka väga heal elujärjel olevad lasteaia santehnikud, korstnapühkijad ja tuletõrjujad. Nende tausta uurimiseks kindlustusseltsidel veel maksuametilt tuge loota ei ole.

Petturitega samas tempos arenevad aga kindlustusseltsid, investeerides andmebaasidesse. «Üha vähem saavad vahele jäänud petturid teist korda tegutseda,» kõneleb Luik. Koostöö politseiga on hea, enamik kahjukäsitluse töötajaid on sealt üle tulnud.

Areneb ka vastaspool. Luik on kindel, et varsti jõuavad kindlustuskuriteod nagu lääneski finantsriskide ja elukindlustuse valdkonda.

Eesti Elukindlustuse direktor Priit Potisepp kindlustuspettustega end veel ei vaeva: «Need on vähetähtsad juhtumid, sahkerdatud dokumendid ja arstitõendid, millega aga eriti kaugele ei jõua.»

Surmaga ei ole Eesti petturid veel mängima hakanud. Maailmas on levinud enda surnuks kuulutamine ja siis tundmatule saarele raha ootama minek. Potisepale meenub vaid seik, kus üks kavalpea oli paadialuse ära kindlustanud, kolkides ta hiljem armetult läbi. Seegi juhtum jõudis juristide lauale ja pettur ei saanud õnne kaua maitsta.

Rainer Parik (sündinud 1977) ja Kaito Kuusing (sündinud 1969) soovisid Leks Kindlustuselt 35 800 krooni väidetava autoõnnetuse eest.

Seltsi kahtlus tärkas pärast Rapla maakonna nimetamist õnnetuspaigana, kus Eestis enim liiklusõnnetusi lavastatakse. Kuigi noormehed olid otsinud üles tõelise õnnetuskoha, kus oli juhtunud avarii veoautoga, tõestas kindlustusselts, et hüvitist taheti Saksamaalt toodud avariilise auto eest.

  • Ülekindlustus lepingu sõlmimisel (eesmärgiga kasseerida kahju tekkimise korral sisse rohkem raha, kui vara väärt on: nt kindlustussumma suurendamiseks on kolmandatelt isikutelt laenatud väärtesemeid, näitamaks neid kindlustusagendile enda omandina; levinud on ka kliendi huvides koostatud ekspertiiside muretsemine, hinnates objekti kõrgemas väärtuses).
  • Mitmekordne kindlustus (üks objekt kindlustatakse korraga mitmes seltsis; sel juhul reeglina kahju teeseldakse või tekitatakse tahtlikult).
  • Info varjamine lepingu sõlmimisel (salatakse maha ebasoodsad faktid, et üldse jõuda kindlustuslepingu sõlmimiseni või saada madalam preemia; jäetakse tegemata vajalikud investeeringud, nt murdvargusevastane signalisatsioon).
  • Kindlustusvõtja on ise kahju tekitaja (pannakse ise firmale tuli otsa, laev uputatakse või provotseeritakse liiklusõnnetus).
  • Kahju tekitavad kolmandad isikud kindlustusvõtja agentidena
  • Pettus kahju lahendamisel (kahju saanud vara kohta andmete andmisel kalkuleeritakse mingi «juurdehindlus» sisse).
  • Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    28. November 2011, 18:45
    Otsi:

    Ava täpsem otsing