Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Turu nähtamatu käsi

08. juuli 1998, 00:00

Feodaalse ühiskonna majanduse aren-gut kahjustavate traditsioonide vastu sõdides andis vabaturumajanduse klassik Adam Smith suure panuse turumajanduse teooria arengusse. Enam kui kaks aastasada on üle elanud tema mõte turu nähtamatust käest, mis omavolitsevate riigiametnike asemel majandusprotsesse juhtima peaks. See nähtamatu käsi oli turuprotsessidele objektiivse, erapooletu ja vältimatu mõjuga, luues majandussubjektidele oma tublidusest ja töökusest tulenevad võimalused rikkaks saada või põhja minna.

Eesti libaliberaalid sarnanevad poliitiliste täidega, kes turumajanduslike suurmõtlejate ideedel parasiteerivad. Smith'i välja toodud vajadusest vähendada feodaalse riigi mõju majandusprotsessidele tuletavad Eesti libaliberaalid kentsaka idee nõrgestada üldiselt riigi rolli majanduse reguleerimises.

Libaliberaalide väitel olevat Eestis vabaturumajandust tunduvalt rohkem kui Euroopa Liidus (EL). Seega järgivat Eesti Smith'i õpetust, samal ajal kui ELi majandus olevat jäänud riikliku bürokraatia hammasrataste vahele. ELis on kuulu järgi turumajanduse reguleerimiseks 30 000--40 000 lehekülge seadusandlikke akte.

Eestis on samal ajal majandusseadustiku kirjapanekuks kulutatud ainult paar tuhat lehekülge. See tähendavat, et Eestis valitseb turu nähtamatu käsi, mida ELis kammitseb bürokraatlik paberiuputus. Eesti libaliberaalide arvamusavaldused näitavad, et nad ei taipa midagi Smith'i vabaturumajanduse teooriast ega ELi majanduslike regulatsioonide mõttest. ELi majanduslik seadustik on otse turu nähtamatu käe võimu tagamise vahend kaasaegsetes ühiskondlikes tingimustes.

Smith'i eeldusel oli turg täiusliku konkurentsiga. Paljude sõltumatute väiketootjate stiihilise tegevuse tulemusena kujunes turul automaatselt müüja ja ostja huvisid tasakaalustav hind. Inimeste ja kaupade väikese mobiilsuse tingimustes olid turuprotsessid läbinähtavad ja müüja kandis otsest vastutust pakutava kauba kvaliteedi eest.

Tänapäeva arenenud tööjaotuse tingimustes muutuvad turuprotsessid anonüümseks. Neid läbinähtavaks muuta ja majanduslikku vastutust subjektide vahel õiglaselt jagada suudab ainult sihipäraselt välja arendatud terviklik majandusprotsesse reguleeriv seadustik. Me ei tunne enam isiklikult ei saiaküpsetajat ega limonaadikeetjat, kui aga nende tegevusest meile mingi kahju tekib, siis võimaldavad tsiviliseeritud riigi seadused nendeni jõuda.

Riik hoolitseb ka selle eest, et me ei saaks karistamatult varastada võõraid ideid, kuritarvitada pankades hoiustajate ja kreeditoride usaldust jne. Selline seadustik välistab turumajandusliku bandiidi omakasupüüdliku käe astumise turu nähtamatu käe asemele.

Eesti majanduslik seadustik on selline, et pangandusse pugenud pätid sõidavad selle aukudest sujuvalt tõllaga (loe: kurvasilmse Mercedesega) läbi, ilma et nende kuritegude ulatuski avalikustataks, rääkimata siis juba reaalsest vastutusest ja mõjusa karistuse kandmisest.

Meie seadustiku piiratud maht ja sisuline viletsus ei võimalda turu nähtamatul käel kaasaegses majanduses oma rolli etendada.

Ainsaks pääseteeks oleks ühineda Euroopa Liiduga, kus olemuselt vabad ja sõltumatud inimesed on mõistnud seadusliku regulatsiooni tähtsust vabaturumajanduse arengule.

Loomulikult teevad Eesti libaliberaalid kõik neist oleneva, et eesti rahvas ka edaspidi seadusliku regulatsioonita turumajanduslikus d?unglis karistamatult röövida saaks.

Võitlus turu nähtamatu käe Eestisse toomise eest hakkab aga siiski juba hoogu võtma.


Janno Reiljan on Tartu ülikooli välismajandusprofessor.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:45
Otsi:

Ava täpsem otsing