Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ajaleheäri võimalikkus Eestis

10. juuli 1998, 00:00

Tavalised lehelugejad ei mõtle kuigi sageli sellele, et ajalehe kirjastamine on tegelikult äri, isegi väga tulus äri. Tänu ajakirjanduse neljanda võimu staatusele kannab ta endas ka väga olulist kultuurilist, ühiskondlikku ja poliitilist tähendust.

Ajakirjanduse püsimajäämise ja stabiilsuse jaoks on väga oluline, et ajalehte kirjastav ettevõte oleks äriliselt edukas. Maailmapraktikast on teada näiteid, et ajalehe väljaandmist toetavad parteid või riik, aga sellisel juhul pole tegemist sõltumatu ajakirjandusega.

USAs on ajalehebisness üks tulusamaid ärivaldkondi üldse. 90ndate aastate lõpus on keskmise Ameerika ajalehekirjastuse kasumimarginaal 15--20% vahel. Ajakirja Fortune andmetel asuvad suuremad ajalehekirjastused käibelt ja bilansimahult 500 USA suurima firma edetabelis teises sajas.

Eesti ajakirjandusega seoses on palju räägitud sellest, et väliskapital võtab Eesti kodumaise meediatööstuse üle. Sama probleem on ka Ameerikas: suurima ajalehtede arvuga ajalehekontsern pole USA, vaid Kanada firma Thomson. Paljude ajalehtede omanikfirma American Publishing on Briti firma. Austraalia päritolu ärimees Rupert Murdoch ostab kokku Ameerika telejaamu ja filmitööstust. Eesti ajalehtede vastu tunnevad elavaimat huvi skandinaavlased ja tõenäoliselt kuulub enamik Eesti meediatööstusest järgmise sajandi alguses väliskapitalile. Kuigi näiteks Postimehe endine suuromanik Heldur Tõnisson esindab kõike muud kui Eesti kapitali.

90% Ameerika ajalehti on oma turul monopoolses seisundis. USAs on ainult kümmekond linna, kus omavahel võistlevad kaks päevalehte. Kahe päevalehega linnade arv väheneb kiiresti, sest konkurentsi tingimustes pole mõlemal lehel võimalik kasumit teenida ja üks peab paratamatult tegevuse lõpetama või oma konkurendiga ühinema.

Isegi Detroidis, kus elab rohkem elanikke kui Baltimaades kokku, pidid ajalehed Free Press ja News jõud ühendama, sest muidu oleks Free Presspankrotistunud.

Eestis konkureerib umbes miljoni eestikeelse lugeja pärast kolm päevalehte, rääkimata kümnetest kohalikest lehtedest.

Ajalehtedevahelises konkurentsis kehtivad karmid seadused: leht, kel on kasvõi paari protsendi võrra suurem tiraa?, saab ebaproportsionaalselt mitmekümne protsendi võrra suurema reklaamikäibe. Reklaam on aga ajalehe peamine tuluallikas.

Kui Eesti Päevalehe ja Sõnumilehe tiraa?id jagunesid enne hinnasõda 55%:45% Eesti Päevalehe kasuks, siis reklaamikäive 70%:30% EPLi kasuks. Sama valem toimib nii Eestis kui Ameerikas.

Karmid turuseadused sunnivad Sõnumilehe peagi päevalehtede konkurentsist lahkuma ja otsima endale kohta meelelahutuslike lehtede turul. Postimees peab Tallinna turu vallutamiseks saama siin suurimaks leheks, mis arvestades tema praegust viiendat kohta Tallinna lehelugejate eelistustabelis on sama tõenäoline kui Tartu ülikooli Tallinna kolimine.

Prognoosin, et 21. sajandi alguseks on Eestis kaks üleriigilise levikuga päevalehte: Põhja-Eestis domineerib Eesti Päevaleht ja Lõuna-Eestis Postimees.


Hando Sinisalu on Eesti Päevalehe peadirektor.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:45
Otsi:

Ava täpsem otsing