Läti majanduse seis on ilustatud

Ajalehe väitel püüab Läti ametlik statistika näidata majanduses toimuvat ilusamana, kui see Venemaaga suhete halvenemise tõttu tegelikult on. Statistikavalitsuse 3. juuli bülletäänis on sisemajanduse kogutoodangu (SKT) juurdekasvuks tänavu I kvartalis antud 7,6%, kuid võrreldes 1997. a IV kvartaliga on SKT tegelikult kahanenud 2,7%.

Eriti märgatav on tootmise langus toiduainetööstuses ja puidutöötlemises, mis on suures osas orienteeritud ekspordile. Metallitööstuse toodang langes tänavu mais aprilliga võrreldes 16%. Raudteevedude maht kahanes I kvartalis 1997. a IV kvartaliga võrreldes 20%, sealhulgas transiit 14,4%.

Läti kaubandusbilansi defitsiit oli tänavu nelja esimese kuuga 72,4 miljonit latti, kusjuures eksport oli vaid 93,6 miljonit latti.

Oluliselt on suurenenud maksebilansi defitsiit, mis möödunud aastaks ulatus 257 mln latini (umbes 6 mld krooni) ning kasvas 1996. aastaga võrreldes 66,7%. See summa on võrdne ligi poolega Läti 1997. a riigieelarvest. Maksebilansi päästavad seni välisinvesteeringute juurdevool ja välispankade laenud.

Läti välisvõlg oli 1998. aasta mai seisuga 230 miljonit latti.

Läti rahandusministeeriumi andmeil võis tänavu aprillis ja mais märgata majandusaktiivsuse langust, teatab päevaleht Diena. Läti majandusaktiivsuse indeks on aprillis langenud 2,1% ja mais veel 2,3%.

Läti rahandusministeeriumi majandusliku analüüsi ja fiskaalpoliitika osakonna direktori Inna ?teinbuki sõnul võis majandusaktiivsust mõjutada keerulistest suhetest Venemaaga tingitud ekspordi kasvu pidurdumine.

Alates 1995. aastast Lätit tabanud panganduskriisist on majandusaktiivsuse indeks pidevalt kasvanud, kuid tema kasvutempo hakkas vähehaaval aeglustuma 1997. aasta teisel poolel. ETA