Salva juhindub iganenud normist

ASi Hiieko haldusdirektori Urmas Reinaste pere pidi Rannamõisa maamajja kolima kaks nädalat enne põlengut, just oli ta lõpetanud ülemise korruse kapitaalremondi.

Eelmise aasta detsembri tulekahjus hävis kogu maja sisemus, vaid välisseinad jäid püsti. Omanik hindab kahju ulatuseks kuni 600 000 krooni ja umbes sama suures summas sõlmis ta möödunud aasta oktoobris varakindlustuslepingu ASiga Salva Kindlustus.

Pärast põlengut teatas Salva kindlustusselts, et ta ei maksa hüvitist. Kindlustusselts põhjendas hüvitise maksmata jätmist sellega, et tulekahju tekkepõhjuseks oli elamu vahelae ehituskonstruktsioonide süttimine kokkupuutest kuuma keskküttekatla korstna väliskestaga. Salva Kindlustuse arvates tingis seda nõuetekohase vahekauguse puudumine süttiva konstruktsiooni ja suitsutoru sisepinna vahel, mis praegu kehtiva eeskirja «Otoplenie, ventilatsija i konditsionirovanije» kohaselt oleks pidanud olema 260 mm.

Urmas Reinaste sõnul on see nõukogudeaegne normatiiv, mida keegi Eestis ega Venemaal ammu ei kasuta. Pealegi näitasid tema tellitud ekspertiisid, et tema maja korsten ei saanud üldse sellise kuumuseni kuumeneda, et põlema süttida. Reinaste arvab põlengu põhjuseks sädet või lühist, ka süütamine pole välistatud.

Viimases kirjas Reinastele, mille Salva saatis juuni lõpus, ütleb kindlustusselts, et kindlustusvõtja on tegutsenud raske ettevaatamatuse vormis, eirates keskküttekonstruktsioonide paigaldamise nõudeid. Samuti pole ta teavitanud kindlustuslepingu sõlmimisel olulisest riskitegurist, et majas tehti ehitus- ja remonttöid.

Kindlustusprobleeme lahendava ASi KPO Ekspertiisibüroo esindaja Margus Peldes ütles, et varakindlustuslepingu puhul ei ole vaja remonttöödest teavitada, pealegi olid kõik suuremad ja mahukamad tööd selleks ajaks, kui leping sõlmiti, juba lõppenud.

ASi Salva Kindlustuse turundusjuht Lauri Maaring ütles, et kindlustusselts on valmis juhtunut kommenteerima paari nädala pärast, kui on selgunud sõltumatu ekspertiisi otsus.