Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hea pangandustava -- kelle huvides?

    Pankade tegevuses järgitavaid eetilisi reegleid mõistetakse hea pangandus-tavana. Need on enamikus riikidest välja töötatud 90ndate alguses. Kuivõrd dokumendid on reeglina koostanud pangaliidud, saab sellest järeldada, et initsiaatorid olid pangad ise.
    Eesti pangaliidu juhatus võttis hea pangandustava vastu septembris 1996. Kuna 1994. aasta lõpul vastu võetud krediidiasutuste seadus nõuab hea pangandustava järgimist ja lubab selle rikkumise korral Eesti Panga presidendil nõukogu loal kehtestada rikkuja üle tähtajalise järelevalve (§ 61), siis võib tekkida arvamus, et Eestis on keskpank heade pangandustavade järgimisest enam huvitatud kui kommertspangad.
    Hea pangandustava eesmärk on kaasa aidata krediidiasutuste üksteisemõistmisele, ausale ja vabale konkurentsile ning pangasüsteemi arengule ja hea maine tagamisele.
    Eesmärgipüstitus viitab sellele, et hea pangandustava väljatöötajad on mõistnud selle kasulikkust pankadele endile.
    Siiski sunnib Eesti tegelikkus allakirjutanut kahtlema, kas kõik pangaomanikud ja töötajad on ikka tunnetanud hea pangandustava järgimise vajalikkust ja kasulikkust.
    Hea pangandustava näeb ette, et kliendi ja panga vaheliste suhete aluseks on vastastikune ausus ja usaldus. Vihje klientidesse mittevõrdväärsest suhtumisest annab juba seegi asjaolu, et meie pankade teenindussaalides pole häid pangandustavasid tutvustavaid voldikuid. Ju siis kliendid ei peagi nendest informeeritud olema.
    Usaldust saab võita vaid avameelsusega. Kui aga hinnata, kui adekvaatselt pangad teavitavad kliente ja avalikkust oma tegevusest, siis võib märgata nii enda põhjuseta kiitmise juhtumeid (nt mõned rahvusvahelistumise projektid) kui negatiivse informatsiooni varjamise püüdeid.
    Sageli võtab selle infotühiku täitmise enda ülesandeks ajakirjandus. See on ühest küljest tänuväärne ja distsiplineeriv, kuid teisest küljest võib siin tekkida ka informatsioonilünkade tõttu asjatut müra.
    Pankadepoolne hea pangandustava eiramine on oksa saagimine, millel ise istutakse.
    Oletan, et kui Eesti Maapanga olukorda poleks pikka aega püütud ilustada, oleks lahendus võinud saabuda varem ning hoiustajatele ja riigile valutumalt. Samuti võib Eesti Hoiupanga klientide hulgas viimaseil nädalail puhkenud paanika taga aimata pigem Daiwalaenu halli varju kui konkurendi karvast kätt.
    1991. aastal Soome panganduskriisi põhjusi analüüsinud Unto Luukko jõudis artiklis «Pangad, seadus & eetika. Mida kasiinomajandus õpetas?» (Suomen Kuvalehti) järeldusele, et põhiline süü seisnes pangandusregulatsiooni liberaliseerimises. Ilmselt viitab Luukko sellele, et suurenenud vabadused eeldasid ka pankade suuremat distsiplineeritust ja enesekontrolli, millest nähtavasti jäi aga vajaka.
    Kui meie pangad suudavad hakata kõrvalekaldumatult juhinduma heast pangandustavast, on võimalik praegune usalduskriis panganduses siiski ületada ka pangandusseadustikku oluliselt karmistamata.
    Mart Sõrg on Eesti Panga nõukogu esimees ja Tartu ülikooli pangandusprofessor.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.