Pranglile saab linnakära eest peitu pugeda

17. juuli 1998, 00:00

Viimsi poolsaarelt vaid paadisõidu tunni kaugusel asuv Prangli saar on osati õnnelik -- inimkäsi, isegi kunagine sõjaväebaas ei ole jõudnud rikkuda saare mitmekesise looduse võlu.

Soojade kivide vahel päevitamisest tüdinuna võib seigelda saare teise tippu Tallinna teletorni ja aimatavaid kõrghooneid vaatama. Külavaheteid vältides ei pruugi te oma teekonnal kohata hingelistki peale võitlusvalmilt oma territooriumi kaitsva lehmakarja.

Kelnase küla ühel aiamaal ripub klassikaliste hernehirmutiste ja tinapaberilehtedega võrdselt auväärselt paar varest. Linnastunud möödakäijale on see ootamatu vaatepilt, kuid tundub, et sulelisi hirmutavad kuivatatud kaaslased edukalt. Eks merelindude rohkus sunnib põllupidaja leidlikkusele.

Juba mõnesaja meetri pärast mereäärsel lagendikul endise sõjaväeobjekti poole sammudes annavad madalalt lendavad ja ähvardavalt kiljuvad kajakad märku, et tulija on sattunud võõrale territooriumile. Sama võib aimata ka tühjadest pesaasemetest otse rohtunud autorajal.

Lääneotsa küla lubivalgete seintega kirik paistab ida poolt mereäärt mööda tulijale juba kaugelt kätte, kuid sealtkaudu sellele ligi nii kergelt ei pääse -- saare lääneosa on piisavalt soine ja kuiva jalaga sinna jõudmiseks tuleb teha metsas suur ring.

Saarel on kolm küla, koolimaja, kauplus, arstipunkt, raamatukogu, niisiis kõik, mis hädapäraseks elutegevuseks vajalik. Tundub, et saareeluks hädavajalik on ka hundijalavesi ja humalajook. Juba varalõunal on küla vahel jalutades kuulda napsise seltskonna nääklemist. Teelistest popsutab bravuurikalt mööda sapakas. On tunda, et küla elab oma elu, millest pole võõral aimugi. Aga üks on kindel: pranglilane on väga avatud ja sõbralik, ka veidi murelik oma tuleviku pärast.

Telkimisplatsidest

Prangli on hõreda asustuse tõttu suurepärane päevasteks väljasõitudeks või paaripäevasteks sportlikeks suveüritusteks. Korralikke õigete mõõtmetega spordiväljakuid saarel küll pole, ent palli tagaajamiseks ja võistkondlikeks mängudeks sobilikke lagendikke on piisavalt.

Sadamast idasse jääb ametlik laagriplats. Kohani, mis paistab juba sadamast, on kiirel käigul vaid mõnekümne minuti tee. Platsil on kiik, samuti lõkkeplats ja küllaldaselt telkimisruumi, mille eest kukrut kergendada ei tule.

Kohalikel pole midagi selle vastu, kui telklad ka mujale saarele püsti pannakse, kuid tule tegemisele seab kuiv okaspuumets siiski piirangud. Telkimiseks ei soovita
Kelnase külast ida poole jäävat saaretippu, mis on lindude pesitsuspaik.

Metsas ja merekaldail jalutades kinnistub teadmine, et saar on suhteliselt puhas. Isegi meri ei ole kaldale saasta uhtunud. Vaid Lääneotsa küla ümbruse põõsastes jääb silma üksikuid d?innipurke.

Vaatamisväärset

Prangli köitvaimaks osaks on muidugi mitmekesine loodus. Spetsiaalseid matkaradu küll ei eksisteeri, kuid aegade jooksul sisse tallatud teid mööda ei peaks eksimist kartma.

Saare suurimaks vaatamisväärsuseks on idakaldal asuv kalmistu, kuhu on maetud Eesti omaaegse suurima kaubalaeva Eestirand 1941. aasta pommitamisel hukkunud. Kalmistut on näha ka merelt.
Matmispaika ehib lihtne nelja meetri kõrgune puurist, millele on kinnitatud Eestiranna päästerõngas. Samas on ka korralik infotahvel.
Jalutades kalmistult mereäärt mööda Lääneküla poole, paistab sõjaväeosa jäänuste juurest metsast vaatetorn, mille 53 trepiastet on seda väärt, et neid veidi kulutada, sest tornist avaneb kena vaade.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    28. November 2011, 18:46
    Otsi:

    Ava täpsem otsing