Kallis ämber peaministrile

Artikkel

- Uudised
- 19. juuli 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kallis ämber peaministrile
Valitsus sai riigikogu esimehelt kirja, milles teatatakse, et riigikogu liik-mete ja valitsuse töötingimuste parandamiseks otsustasid riigikogu juhatus ja fraktsioonide esimehed toetada Tallinnas Rahukohtu 3 hoone väljaehitamist.
Selle tagasihoidliku sõnastuse taha on varjatud riigikogu liikmete helesinine unistus omada Toompea lossis personaalset töökabinetti, mistõttu tuleks peaminister ja riigikantselei nende traditsioonilisest asupaigast välja suitsetada.
Ja mõni päev hiljem teataski Eesti Päevaleht oma esiküljel, et peaministri residentsi ehitamine maksab 80 miljonit krooni.
Rahukohtu 3 hoone restaureerimine valitsushooneks on toimunud õige mitu aastat vaikselt ning liigutavas kooskõlas riigikantselei ja riigikogu vahel, sõltumata sellest, kes parajasti võimul on või millisesse erakonda kuulub parlamentäär.
Riigikoguja unistusest juba rääkisin, kuid ka riigikantselei töötajaid meelitavad avarad euroremonditud ruumid suurejoonelise vaatega merele. Käesoleva aasta lõpuks on sellel objektil töid tehtud juba 44 miljoni krooni eest, lõpetamiseks ja sisustamiseks vajatakse veel 51,5 miljonit.
Kogu see ettevõtmine on käinud ajal, kui vajub Tartu ülikooli peahoone ning Kadrioru lossi remonditakse raha puudusel juba kuuendat aastat ja selle lõpetamiseks tuli paluda abi Rootsi riigilt. Ma parem ei räägigi mõisahoonetes asuvaist maakoolidest, mille lagunemise peatamiseks oleks paar miljonitki elulise tähtsusega.
Kui Tallinnas töötavate ametnike unistustest võib aru saada, siis täiesti mõistmatuks jääb mulle, kuidas riigikogu liikmed võivad unustada, et meil on politseijaoskondi, milles viibiminegi tundub karistusena, ning maakoole, kus puuduvad WCd. Ning teooria ja praktika pole seni veel tõestanud, et esimese iseseisvusaja jooksul Toompeal ilma personaalsete kabinettideta töötanud riigikogu töötulemused oleksid praeguse omadest oluliselt halvemad olnud.
Allakirjutanu peab tunnistama, et raha eraldamisele selle hoone suurejooneliseks remondiks on ta alati vastu olnud.
Hea meel on nüüd tõdeda, et Mart Siimanni juhitud valitsus lükkas riigikogu juhatuse kavala ettepaneku Toompea lossist lahkuda ja kallisse ämbrisse astuda üksmeelselt tagasi. Kui riigikogu otsustab, et nii peab sündima, siis valitsus on loomulikult sunnitud alluma, kuid vabatahtsi me seda ei tee.
Mis aga puutub Rahukohtu 3 saatusse, siis valitsushooneks projekteerituna ei jää muud üle kui ta sellisena kiiresti valmis ehitada. Raha selleks tuleb aga leida riigivara müügist koos otsustamisega, milline ministeerium all-linnast ära tuua, ja majad kas Viru või Harju tänaval või ehk hoopis Rävala puiesteel või Tõnismäel sel eesmärgil maha müüa.
Täiendavaid ametniketempleid Eesti igatahes ei vaja ning parlament ja valitsus saavad ka edaspidi kenasti Toompea lossis koos olla. On vähemalt kindel koht, kus piketeerimas käia.
Jaak Allik on kultuuriminister.
Hetkel kuum