Uudised
19. juuli 1998 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lühiuudised

Leedu laevaremonditehase Vakaru Laivu Remontas erastamiskonkursil osaleva Balti laevaremonditehase peadirektor Fjodor Berman peab arusaamatuks Leedu riigivaraameti otsust viimasel hetkel Interpoli ja julgeolekuteenistuse kaudu erastamiskonkursil osalejate tausta kontrollida.

Berman rääkis, et on Leedu lehtedest lugenud sealsete riigiametite soovist kontrollida erastamiskonkursi ühe favoriidi Riia laevaremonditehase tausta.

Berman märkis, et seni pole Balti laevaremonditehast uurima hakatud. ÄP

Tallinnas Stockmanni kaubamaja juures asuvast parklast varastati reedel mõne minutiga turvafirma ESC juhi Jaanus Rahumägi Mercedes-Benz.

Rahumägi parkis kell 16.30 auto kaubamaja uksele üsna lähedale ja läks lauatennise reketit ostma. Kui ta umbes viie minuti pärast tagasi tuli, oli auto kadunud. ESC pressiesindaja sõnul ütles väljas olnud turvamees Rahumägile, et ei märganud midagi kahtlast.

Stockmanni kaubamaja turvab firma ESS. ESSi pressiesindaja ütles, et firma turvamehed korraldavad parklasse sisse- ja väljasõitu, kuid parklavalvet ei ole klient tellinud.

Kadunud Mercedesest teatati ka Läti politseile. «Kahtlustame, et seda tegid Lätist pärit kaabakad,» ütles ESC esindaja. BNS

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju hinnangul valitseb Eestis majanduslangus, kuid mitte majanduskriis.

Langus on igasuguse kasvutempo aeglustumine, kriis aga siis, kui tempo läheb miinusmärgiliseks, ütles Raju Eesti Päevalehele. Õnneks seda meil veel ei ole, lisas ta.

Me ei saa endale nii aeglast tempot lubada, sellise tempoga ei jõua kuhugi, väitis valitsusliidu juhtparteisse Koonderakonda kuuluv Raju. Samas toonitas Raju, et langus ei ole riigi viga. Probleem on järgmine: majandust saab reguleerida isekorrigeerivatele jõududele lootes ning riigi sekkudes, selgitas rahanduskomisjoni esimees.

Ta lausus, et isekorrigeerivatel jõududel on mõni aasta tegutseda lastud, kuid need on veel nõrgad, riik on aga sekkunud minimaalselt. See ongi languse põhjus, väitis Raju.

Samuti on majanduslanguse tema hinnangul põhjustanud see, et senine juurdekasv oli õhumull, mis ei seisnud jalgadel. Kasv tugines välisraha sissevoolule, mure on selles, et see pole pandud tootlust andma, väitis ta. BNS

Peaminister Mart Siimann kuulas reedesel kohtumisel põllumeeste esindajatega ära nende raha-, turukorralduse ja ilmamured.

Konkreetseid lahendusi hakkavad pooled kerkinud küsimustele otsima augusti lõpus, ütles peaministri majandusnõunik Heido Vitsur.

Peamine arutelu toimus Vitsuri sõnul Maapanga pankroti tagajärgede üle. Maameeste esindajate hinnangul lahendas valitsus Maapanga hoiuseid hüvitades küll suuremad probleemid, kuid kannatajaks on jäänud suurtootjad, kel jäi Maapanka kinni suurem summa raha. BNS

Tänavu neli kuud kahjumiga lõpetanud farmaatsiatehas loodab ettevõtte juhatuse esimehe Jaak Hioni sõnul aasta teisel poolel kasumisse jõuda.

«Teine poolaasta on meie jaoks otsustava tähtsusega,» ütles Hion reedel. «Usun, et lõpetame aasta kasumiga.»

Tallinna farmaatsiatehase aprilli kahjum oli auditeerimata andmetel 3,8 miljonit krooni. Ettevõtte nelja kuu kahjum oli 36,5 miljoni kroonise netokäibe juures 1,7 miljonit krooni.

Ettevõte põhjendas puhaskasumi järsku langust esimeses kvartalis rangemate lepingute ja allahindlussüsteemi juurutamise ning edasimüüjate sisseveolitsentside puudumisega. BNS

Kalatööstusettevõtte ASi Viru Rand juhatus kinnitas teise poolaasta puhaskasumi prognoosiks 7,5 miljonit krooni.

Ettevõtte puhaskasumi prognoosi kinnitamisel pole arvestatud sünergiat ühinemisel ASiga Läätsa, ütles Viru Ranna turundusjuht Lilian Niitsoo.

Niitsoo sõnul kinnitas juhatus eelarve, võttes arvesse oluliselt muutunud majandussituatsiooni ja müügihindade kuni viieprotsendilise languse idaturul.

Viru Ranna tulevase tütarettevõtte ASi Läätsa teise poolaasta eelarve kinnitatakse augusti algul ja kahe ettevõtte koondeelarve valmib 15. augustiks. BNS

Eesti pankade keskmine kapitali adekvaatsus oli juunis 13,1 protsenti, langedes juunikuuga 0,3 protsenti.

Pankade keskmine kapitali adekvaatsus langes kolmandat kuud järjest. Kõrgeim oli see märtsis, mil tõusis üle 15 protsendi. Tänavu esimesel poolaastal kokku langes pankade kapitali adekvaatsus 0,4 protsenti.

Kokku moodustasid pankade brutoomavahendid Eesti Panga andmetel juuni lõpu seisuga 5,7991 miljardit krooni, vähenedes kuuga 4,5 protsenti. BNS