Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võistlus jagamata euroraha pärast
Kolmapäeval oli ministeeriumidel tähtaeg esitada rahandusministeeriumile ülevaade eurointegratsiooniraha kasutamise kohta esimesel poolaastal, kuid eilseks olid laekunud ülevaated vaid pooltelt ministeeriumidelt. Rahandusministeeriumi avalike suhete juhi sõnul ei valmi kokkuvõtted enne järgmise nädala lõppu.
Eurointegratsioonibüroo direktori Henrik Hololei sõnul jaotab valitsus sügisel poolaasta töötulemuste põhjal ministeeriumide vahel ära veerandi veel jagamata eurointegratsioonirahast. «Seni on tubli olnud teede- ja sideministeerium, kes alati ülesandeid korrektselt täidab,» märkis Hololei.
Tänavusest riigieelarvest eraldati eurointegratsiooniks 55 miljonit krooni, millest 75 protsenti jagati kohe ära ja 3 miljonit jäi reservi. Veerand ehk umbes 16 miljonit krooni jagatakse tublimate vahel. «Reserv on vajalik selleks, kui peaks tekkima mingi erakorraline vajadus,» selgitas Hololei. «Selle 3 miljoni peale on juba ka mõned taotlused laekunud.»
Lisaraha 55 miljonile kroonile eurointegratsiooniks lisaeelarvetest tänavu juurde ei taotleta. «Oleme taotluse järgmise aasta eelarvest raha saamiseks rahandusministeeriumile juba esitanud,» lisas Hololei. Taotletav summa on tema sõnul veidi suurem kui tänavu, kuid euroraha püütakse järgmise aasta eelarvet koostades rohkem ministeeriumide endi eelarvetesse sisse kirjutada.
Tänavu sai eurointegratsiooniks kõige rohkem ehk 9,2 miljonit krooni põllumajandusministeerium, kes taotles 20 miljonit krooni. Teistele ministeeriumidele eraldas valitsus 3--6 miljonit krooni. Eurointegratsiooniks mõeldud raha kulub seaduste ühildamiseks ELi omadega ja liitumisläbirääkimiste ettevalmistamiseks.