Anonüümsete «heasoovijate» süüdistustest

Kui Eesti suurimat kin-nisvaraarendusettevõ- tet saab keegi pettuses kahtlustada, on see meedias kajastamist vääriv sündmus. Mul on aga äärmiselt kahju, et antud juhul (vt 20.07 Äripäev) osutus majandusväljaanne tööriistaks senises konkurentsivõitluses selgelt alla jäänud anonüümse «juhtiva kinnisvaraärimehe» käes.

Kahjuks «unustas» nimetatud ärimees, kes oma kogemuse tõttu võiks ju kursis olla nii Ameerikas ja Lääne-Euroopas kinnisvaramüügil kasutatavate põhimõtetega, et Narva mnt asuva Pro Kapitali ärikeskuse taoliste kinnisvaraarendusprojektide puhul saabki ruumide ostja alati mitte ainult oma kolme või kolmekümne toa, vaid maja mõttelise osa omanikuks.

Erinevus seni Eestis laiemat kasutamist leidnud kinnisvaraarendusprojektidest seisneb selles, et pärast maja valmisehitamist ja edasimüümist ei peagi kinnisvaraarendaja enam hoonega edasi tegelema, sest maja edasise käekäigu otsustamine on kaasomanike pädevuses.

Äripäeva artiklis kirjeldatud juhtumil käis ruumide suuruse arvestamine aga järgmise valemi abil: läbirääkimiste objektiks olid ruumid, mille pindala oli 316,53 ruutmeetrit. Kogu maja pindalast moodustab see 4,36%. See tähendab, et uus omanik saab ühtlasi ka 4,36% omanikuks kogu hoone üldkasutatavast pinnast, st 1367,50 ruutmeetrist.

Lihtne arvutus näitab, et 4,36% 1367,50 m²-st moodustab 59,60 m². Seega oleks «petetud ärimees» saanud mitte 290 m² ega 360 m², vaid 376,1 m² (316,53 + 59,60) omanikuks.

Kokkuvõtteks tahaksin veel kord üle korrata, et Pro Kapital lähtub oma tegevuses parimatest rahvusvahelistest tavadest. Kõik meie kliendid saavad enne ostuotsuse langetamist tutvuda nii meie pakutavate ruumidega kui ka nende hinna kujunemise mehhanismiga. Petmiskatseks nimetaksin ma aga seda, kui keegi püüab oma äri edendada anonüümselt konkurendi kohta laimavaid pooltõdesid levitades.