Ukraina vajab reformi

24. juuli 1998, 00:00

Päev pärast Gore'i visiidi algust saabus Kiievisse ka rahvusvahelise valuutafondi (IMF) delegatsioon, kes peab hindama Ukraina reformiprotsessi seoses Kiievi uue laenutaotlusega. Ukraina loodab IMFilt laenata 2,5 miljardit dollarit.

Leonid Kut?ma sõnul on laen Ukrainale niisama õigustatud ja vajalik kui Venemaale, keda hiljuti IMFi eestvedamisel 22 miljardi dollariga toetati. Kiievi laenutaotlusi pole aga USA administratsioon IMFi ees nii aktiivselt kaitsnud kui Moskva omi.

Sarnaselt Venemaaga on Ukrainal probleeme maksude kogumisega, välisinvesteeringutele pole tagatud piisavat kaitset ning riigis lokkab korruptsioon.

Sellistes tingimustes «on Ukrainal raske IMFiga kokkuleppele jõuda,» ütles Al Gore.

Ukraina president omakorda rõhutas, et tehtud on kõik, mis võimalik, ning et ilma välisabita võib riiki tabada majanduslik katastroof.

«Finantskriis Ukrainas ei ole sugugi vähem keeruline ja hirmutav kui Venemaal,» ütles Kut?ma.

Seitse aastat on riigis valitsenud majanduslangus, tööstuse kogutoodang moodustab vaid 40% iseseisvumiseelsest tasemest. Riigil tuleb tagasi maksta suurt sise- ja välisvõlga, eelarvetulude pideva kahanemise juures on riigi rahandus kokkuvarisemise äärel. Keskpanga kinnitusel jätkub pangal valuuta toetamiseks vahendeid vaid kaheks nädalaks.

Ukraina, keda lääneriigid on korduvalt nimetanud oma strateegiliseks partneriks, ootab välisabi ja investeeringuid oluliselt enam. Iseseisvumise järel on välisinvestorid Ukrainasse investeerinud vaid 2,5 miljardit dollarit, millest 400 miljonit langeb USA arvele.

IMF on Kiievile uue laenu saamiseks esitanud 92 tingimust, nõudes muuhulgas eelarvedefitsiidi kärpimist ja erastamise kiirendamist. Ukraina vastumeelsus piirata arvukaid maksusoodustusi oli peamisi põhjusi, miks IMF jaanuaris 542 mln dollari suuruse laenuosa väljamaksmise peatas.

Arvestades Ukraina parlamendi vastuseisu reformidele ja presidendi piiratud volitusi, tulevad läbirääkimised rasked.

Majanduse ümberkorraldamisel on Ukraina maha jäänud isegi aeglase reformijana tuntud Venemaast. USA ametnike sõnul oli Al Gore'i visiidi peamine eesmärk ergutada Ukrainat kiirematele reformidele.

Eile külastas Al Gore 1986. a tuumaplahvatuse paika T?ernobõli.

Ukraina valitsus, mis on lubanud jaama aastaks 2000 sulgeda, ähvardab oma lubaduse täitmata jätta, kui ei saa lääneriikidelt täiendavat 1,2 miljardit dollarit kahe uue reaktori rajamiseks suletava jaama asemele. Lisaks kogutakse 760 mln dollarit plahvatanud reaktori sarkofaagi kindlustamiseks. REUTERS-RL-ETA-ÄP

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:48
Otsi:

Ava täpsem otsing