Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mustad pilved põldude kohal
Märg suvi on mädandanud kartuli ja võib pankrotistada põllumehi

27. juuli 1998, 00:00

«Tänavune suvi on väga suur tagasilöök minu ettevõttele. Esmalt tähendab see, et järgmisel aastal pole ma võimeline enam nii suurel pinnal kartuleid maha panema ja ei saa praeguses ulatuses enam tootmist jätkata,» nendib Eesti üks suuremaid kartulikasvatajaid Johannes Valk. «Käisin just põllul ja vaatasin, et isegi seal, kus pealsed veel korralikud, on väga vähe mugulaid all. Liigne niiskus on ikka oma töö teinud ja enam pole midagi parata.»

Valk loodab, et päris pankrotti ilm teda ei aja. Aga ta kardab ennustusi, et tänavune suvi on mitmeaastase vihmaperioodi algus.

Valgul on Harjumaal Padise vallas maas 157 hektarit kartuleid. Äriplaani kohaselt lootis ta saada kokku üle 4000 tonni kartuleid. Nüüd arvab, et hea, kui saab üle 1000 tonni. See tähendab kolme miljonit krooni kahju. Valk on ka valitsust oma probleemidest teavitanud.

Asja helgem pool on see, et kartulikasvatajal pole väga suuri laene kaelas. Maapangast võetud 800 000 krooni saab veidi siluda samasse panka jäänud 383 000 krooniga.

Eesti talupidajate keskliidu peadirektori Ants Aamanni häälest kõlab tänavusest suvest rääkides tõsiseid katastroofinoote. «Mõnel põllul hävib kolmandik, mõnel pool terve saak. Terves Eestis tuleb sel aastal vähemalt poole väiksem kartulisaak kui tavaliselt,» lausub Aamann.

Möödunud aastal saadi ühelt hektarilt keskmiselt 27 tonni kartuleid ning teravilja 2335 kilo. Tänavu jäävad need numbrid tunduvalt tagasihoidlikumaks.

Oma ettevõtmist edendada püüdvad talumehed on võtnud laene eeldatavat tulu arvestades. Aamanni hinnangul võib see tähendada paljude põllumeeste pankrotti. «Mitmetele ei pruugi enam leivarahagi jääda,» ennustab ta.

Viimaste päevade päiksepaistelisemad ilmad on talupidajatesse küll lootust lisanud, kuid juba mädanenud kartulipealsed enam rohetama ei hakka ja kolletanud viljapõllud korralikku pead ei loo. Ja kui vihmad peaksid veel jätkuma, et pruugi ka enam-vähem korralikku saaki koristama pääseda. Põllud lihtsalt ei kanna. «Põllule võib ju minna, aga siis jääb sinna kohe päris tükiks ajaks,» ütleb Valk nukra muigega.

Suurimat kahju on ilm tekitanud Lõuna- ja Kagu-Eestis ning Järva- ja Harjumaal.

Põlvamaa Külmsoo talu peremees Raivo Musting esialgu veel ei kurda, kuid vihmade jätkumine võib tähendada hävingut. «Minul on vili ilus, kuid augustis tuleb seda koristama hakata ja kui vihma edasi sajab, ei pääse põllule,» selgitab talumees, kel vilja maas 280 hektarit. «Võib põllu kõrval oma ilusat vilja vaadata.» Seni, kuni tera kõrrelt pudeneb.

Künklikumates piirkondades ei tee niiskus nii palju kurja, küll aga on mitmedki põllud rikutud liigvihmast tekkinud uhtekraavidest.

Põlvamaa Uus-Pärna talu peremees Eino Vares räägib, et vihm on rikkunud karjamaad ja värskelt külvatud seemnega heinamaid. «Õnneks on mul paraja kallakuga kõrged põllud,» lisab talumees, kellel erinevat vilja maas 15 hektarit.

Jõgeval on vihm vilja ja kartulit künkanõlvadelt alla uhtunud, madalamates kohtades on niiskus saagi hävitanud. Jõgeva taluseltsi esimees Tõnis Palm nendib, et õnnelikud põllumehed on tänavu need, kellel tasased kõrgel kohal asuvad põllud.

Paljudele suurt kahjumit ennustav suvi on talumehed üksteise vastu okkaliseks ajanud. «Eestimaal on taluniku suurim vaenlane teine talunik, alati valmis selja tagant pussiga lööma,» nendib Uus-Pärna talu peremees. Seetõttu ei oska enamik taluperemehi ka midagi kosta küsimusele naabrite põldude olukorra kohta.

Eesti elanikkonnast töötab 7 protsenti põllumajanduses ja saagi ikaldumine puudutab neid kõiki. Ka ainult loomakasvatusega tegelevaid talunikke, sest vilja ja kartuli kehv saak tähendab loomasööda nappust.

Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Toomas Kevvai sõnul käib praegu maakondades ringi komisjon ja kogub andmeid kahjustuste kohta. Lisaks üleliigsest niiskusest tekkinud lehemädanikule kimbutab Lõuna-Eesti kartulipõlde ka koloraado mardikas.

Asekantsler lubab, et kui mõnedes kohtades on saak ikka väga ulatuslikult hävinud, siis neid piirkondi riik toetab. «Aga siin panevad piiri ka rahalised võimalused,» lisab ta. «Kahju ulatub sadadesse miljonitesse kroonidesse ja seda täielikult korvata pole võimalik.»

Kevvai tunnistab, et tänavune suvi annab kõva löögi Eesti põllumajandusele. Riik püüab käivitada sellisteks juhtudeks kindlustussüsteemi, kuid praegu on kõik alles algusjärgus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing