Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mustad pilved põldude kohal

    Märg suvi on mädandanud kartuli ja võib pankrotistada põllumehi

    «Tänavune suvi on väga suur tagasilöök minu ettevõttele. Esmalt tähendab see, et järgmisel aastal pole ma võimeline enam nii suurel pinnal kartuleid maha panema ja ei saa praeguses ulatuses enam tootmist jätkata,» nendib Eesti üks suuremaid kartulikasvatajaid Johannes Valk. «Käisin just põllul ja vaatasin, et isegi seal, kus pealsed veel korralikud, on väga vähe mugulaid all. Liigne niiskus on ikka oma töö teinud ja enam pole midagi parata.»
    Valk loodab, et päris pankrotti ilm teda ei aja. Aga ta kardab ennustusi, et tänavune suvi on mitmeaastase vihmaperioodi algus.
    Valgul on Harjumaal Padise vallas maas 157 hektarit kartuleid. Äriplaani kohaselt lootis ta saada kokku üle 4000 tonni kartuleid. Nüüd arvab, et hea, kui saab üle 1000 tonni. See tähendab kolme miljonit krooni kahju. Valk on ka valitsust oma probleemidest teavitanud.
    Asja helgem pool on see, et kartulikasvatajal pole väga suuri laene kaelas. Maapangast võetud 800 000 krooni saab veidi siluda samasse panka jäänud 383 000 krooniga.
    Eesti talupidajate keskliidu peadirektori Ants Aamanni häälest kõlab tänavusest suvest rääkides tõsiseid katastroofinoote. «Mõnel põllul hävib kolmandik, mõnel pool terve saak. Terves Eestis tuleb sel aastal vähemalt poole väiksem kartulisaak kui tavaliselt,» lausub Aamann.
    Möödunud aastal saadi ühelt hektarilt keskmiselt 27 tonni kartuleid ning teravilja 2335 kilo. Tänavu jäävad need numbrid tunduvalt tagasihoidlikumaks.
    Oma ettevõtmist edendada püüdvad talumehed on võtnud laene eeldatavat tulu arvestades. Aamanni hinnangul võib see tähendada paljude põllumeeste pankrotti. «Mitmetele ei pruugi enam leivarahagi jääda,» ennustab ta.
    Viimaste päevade päiksepaistelisemad ilmad on talupidajatesse küll lootust lisanud, kuid juba mädanenud kartulipealsed enam rohetama ei hakka ja kolletanud viljapõllud korralikku pead ei loo. Ja kui vihmad peaksid veel jätkuma, et pruugi ka enam-vähem korralikku saaki koristama pääseda. Põllud lihtsalt ei kanna. «Põllule võib ju minna, aga siis jääb sinna kohe päris tükiks ajaks,» ütleb Valk nukra muigega.
    Suurimat kahju on ilm tekitanud Lõuna- ja Kagu-Eestis ning Järva- ja Harjumaal.
    Põlvamaa Külmsoo talu peremees Raivo Musting esialgu veel ei kurda, kuid vihmade jätkumine võib tähendada hävingut. «Minul on vili ilus, kuid augustis tuleb seda koristama hakata ja kui vihma edasi sajab, ei pääse põllule,» selgitab talumees, kel vilja maas 280 hektarit. «Võib põllu kõrval oma ilusat vilja vaadata.» Seni, kuni tera kõrrelt pudeneb.
    Künklikumates piirkondades ei tee niiskus nii palju kurja, küll aga on mitmedki põllud rikutud liigvihmast tekkinud uhtekraavidest.
    Põlvamaa Uus-Pärna talu peremees Eino Vares räägib, et vihm on rikkunud karjamaad ja värskelt külvatud seemnega heinamaid. «Õnneks on mul paraja kallakuga kõrged põllud,» lisab talumees, kellel erinevat vilja maas 15 hektarit.
    Jõgeval on vihm vilja ja kartulit künkanõlvadelt alla uhtunud, madalamates kohtades on niiskus saagi hävitanud. Jõgeva taluseltsi esimees Tõnis Palm nendib, et õnnelikud põllumehed on tänavu need, kellel tasased kõrgel kohal asuvad põllud.
    Paljudele suurt kahjumit ennustav suvi on talumehed üksteise vastu okkaliseks ajanud. «Eestimaal on taluniku suurim vaenlane teine talunik, alati valmis selja tagant pussiga lööma,» nendib Uus-Pärna talu peremees. Seetõttu ei oska enamik taluperemehi ka midagi kosta küsimusele naabrite põldude olukorra kohta.
    Eesti elanikkonnast töötab 7 protsenti põllumajanduses ja saagi ikaldumine puudutab neid kõiki. Ka ainult loomakasvatusega tegelevaid talunikke, sest vilja ja kartuli kehv saak tähendab loomasööda nappust.
    Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Toomas Kevvai sõnul käib praegu maakondades ringi komisjon ja kogub andmeid kahjustuste kohta. Lisaks üleliigsest niiskusest tekkinud lehemädanikule kimbutab Lõuna-Eesti kartulipõlde ka koloraado mardikas.
    Asekantsler lubab, et kui mõnedes kohtades on saak ikka väga ulatuslikult hävinud, siis neid piirkondi riik toetab. «Aga siin panevad piiri ka rahalised võimalused,» lisab ta. «Kahju ulatub sadadesse miljonitesse kroonidesse ja seda täielikult korvata pole võimalik.»
    Kevvai tunnistab, et tänavune suvi annab kõva löögi Eesti põllumajandusele. Riik püüab käivitada sellisteks juhtudeks kindlustussüsteemi, kuid praegu on kõik alles algusjärgus.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.