Tollide tõusu Venemaal ei pandud tähele

Möödunud nädal tõi eeskätt selliseid uudiseid, mille mõju turule on pisut pikaajalisem, ning seetõttu jäi investorite reaktsioon suhteliselt vaoshoituks. Aktsiate hinnad püsisid nädalasisestest jõnksudest hoolimata tasakaalus ning vahepeal suurt mõju avaldanud tegurite (Helsingist tulenev surve) taandumine tõi kaasa kauplemisaktiivsuse järsu languse.

Eelmises nädalakommentaaris sai loodetud, et halbade uudiste aeg on mööda saamas. Harva leiavad sellised ülbed arvamused kiirema karistuse. Vene tollitariifide tõus on Vene turust sõltuvatele tootjatele tõesti halb uudis. Arvestades, et farmaatsiatehase hinnalanguse taga oli põhiliselt tige investor ning Norma aktsia koguni tõusis, tuleb Eesti investorid küll üsna pikameelseteks liigitada.

Kahtlemata lõikab Vene turu kärpimine valusalt sisse ka niigi haprasse maksebilanssi, mõjutades finantsturge kaudseid teid pidi ehk tugevamaltki kui vaid paari aktsia hinnalanguse näol.

Hoopis vahvam uudis (ning palju tõhusamat hinnamõju avaldav) oli aga lugu vihasest investorist ja farmaatsiatehasest. Ühelt poolt oleks pretsedent, mis aktsiainvestorile hinnalangusest tingitud kahju korvab, üpris ebameeldiv ja ettenägematute tagajärgedega kogu börsisüsteemile. Teiselt poolt on ülim aeg, et börsiettevõtted hakkaksid tajuma nende poolt väljastatava info tõelist tähtsust ning sellega neil lasuvat vastutust. Ehk peaks olema hagi suunatud pigem valetanud isikute kui ettevõtte vastu?

Kolmas uudis (või õieti selle puudumine) kuulub samuti positiivsete valdkonda. Pean silmas, et Ühispanga ja Tallinna Panga ühendamine näib kulgevat vaiksemalt ja ilma suure sõnnikulaotamiseta. Tulgu see siis sõnniku puudusest (mis on väheusutav) või võimujaotuse suuremast selgusest tekkivas pangas (mis on tõenäolisem), kuid fakt iseenesest on julgustav.

Rääkides möödunud nädala numbritest, on ilmne, et Hansapanga aktsia käive pole küll Hansa-Hoiu käivete summa, kuid ülekaal on suurenemas. Ilmselt näeme sel sügisel põhiliselt käibegraafikuid, kus Hansal ca 60%, Ühispangal 15% ringis ning ülejäänute jagada jääb veerandik.

Kindlat hinnatrendi ei paistnud, nagu näha turgu kajastavatest indeksitest: Talse näitab kerget langust, Äripäeva indeks nappi 0,66% tõusu. Pangandussektor oli kindel kaotaja 1,02 protsendiga, tööstussektor oli peaasjalikult tänu Rakvere lihakombinaadile 4,53 protsendiga plusspoolel.

Kuna uuel nädalal tuleb turule Kalev, mille hind samuti madalseisus kinni külmus, peaks tööstusektor ka sel nädalal pisut «tehnilist tuge» saama.

Samas on aktsiahindade üldised väljavaated tööstussektoris taas negatiivsed. Ilmselt kahandab Vene tollide tõus Norma, farmaatsiatehase ja Viru Ranna hindu.

Ka eelmisel nädalal rekordtasemeil käinud Harju Elektril pole enam eriti kuskile minna. Suhteliselt vähetuntud aktsia tubli tõusu tagamaad on ka veidi ähmased ning sunnivad mõtteid kusagile Klementi ja Baltika ühinemise radadele või lihakombinaadi ülesostmise kanti.

Finantssektoris pole parem, sest poolaastatulemused on teada, ühinemistega enam-vähem klaar ja olulisi uudiseid tulemas pole. Seega võib arvata, et investorid hakkavad n-ndat korda läbi mäluma Eesti makromajandusolukorda, millest hinnatuge, teadagi, välja ei pigista. Lõhnab taas mõningase languse järele.