Pühapäev 26. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Folkfestival esimest korda kasumis
Viljandi kaupmehed said mõne päevaga kuu käibe

29. juuli 1998, 00:00

Esmaspäeva varastel hommikutundidel lõppenud Viljandi folkfestival tõi taas kokku rekordarvu publikut -- korraldajate hinnangul käis neljapäevast pühapäevani 52 kontserdil ja raekoja platsi vabal laval toimunut uudistamas 18 000 vaatajat. Suur publikuhuvi viis festivali esmakordselt kasumisse, mille suurust avalikkusele ei öelda, kuid mis võimaldas tasuda ka eelmise aasta võlad.

Kui eelmiste festivalide järel jäi kõlama seisukoht, et üritus on 24 000 elanikuga Viljandi jaoks liiga suureks muutunud, siis nüüd arvas pressipealik Ants Johanson, et linn mahutab veel palju inimesi, probleemiks on ainult tagasihoidlikud majutus- ja toitlustusvõimalused. «Tulgu kasvõi terve Eesti rahvas,» oli Johanson lahke kutsuma.

Folkfestivali publikut peavad Viljandi kultuurikolled?ist välja kasvanud korraldajad paremaks kui eelmistel aastatel. «Tore on näha, et rahvamuusika rahustab ja rõõmustab inimesi,» oli lavajuht Marge Viiart festivali lõppedes õnnelik.

Viljandi Folgi hing ja peaaegu et sünonüüm on kultuurikolled?i rahvamuusika eriala lõpetanud 28aastane Ando Kiviberg. Festivali pealikuna viibis ta nii paljudel kontsertidel kui võimalik, tegeles jooksvate küsimustega, andis intervjuusid ja esines laval ka ise.

Kiviberg jõudis laulda ja musitseerida koos sõpradega laupäeva hommikul kella kuueni, siis pühapäeva lõuna ajal Jakobsoni kuju avamisel torupilli mängida ning õhtul kahes erinevas koosseisus kaks korda tund aega suurel laval esineda. Kiviberg tunnistab, et mantlipärijat oleks tarvis. «Ise teen nii kaua, kuni korraldamine veel vastikuks ei lähe,» arvab Kiviberg.

Organisaatorid andsid Eestist pärit esinejatele valida, kas neile makstakse honorari või võimaldatakse terve festivali jooksul prii söök ja elamine. Suurem osa eesti muusikutest otsustas viimase variandi kasuks ning püsis kohal mitu päeva järjest, luues niimoodi Viljandi Folgile ainulaadse atmosfääri, kus publiku ja moosekantide piir hägustub.

Ka kuuele kõrgetasemelisele välisgrupile ei makstud suuri esinemistasusid, kõige kulukam oli muusikute Eestisse transportimine.

Suurima publikumenu saavutasid peaesinejana välja hõigatud saami modernne joiguja Wimme Saari, kelle põhjamaiselt sugestiivset esitust jälgis 3500 piletiga külastajat, ja kodune Väikeste Lõõtspillide Ühing 4000 pealtvaatajaga. Nagu möödunud aastal, oli seegi kord rahvarohkeim laupäev, kui kõikidel kontsertidel kokku käis 6500 inimest.

Viljandi linnavõimud jäid folkfestivali laienemisega rahule. Volikogu turismiala spetsialist Inge Nilsson räägib, et keskeltläbi jätavad külalised sööki-jooki ostes linna 100 krooni päevas, millele lisandub veel kontsertide piletiraha. «Kui see korrutada nelja päevaga ja külastajate arvuga, siis tuleb suur summa, millelt linn saab maksudena päris korraliku tulu,» mõtiskleb Nilsson.

Mulgi pealinna toidu- ja joogipoed hoidsid festivali ajal uksed kauem lahti ning teenisid nelja päevaga umbes tavalise kuu aja käibe.

R-kioski müüja Jana sõnul osteti põhiliselt karastusjooke ja õlut, ka teiste kaupade käive mitmekordistus. Veel laupäeval kella kümne ajal õhtul, mõni minut enne peaesineja kontserti ja poe sulgemist, oli R-kiosk klientidest tulvil ja müüjanna pidi lausa jõuga ukse lukustama.

Karksi, Tartu ja Saku õlle müüjad rääkisid, et esinemispaikades müüb iga putka õhtu jooksul sada kuni kakssada liitrit lahtist märjukest. Festivali külastajate seast oli kuulda, et poodides sai odav vein juba poole festivali ajal otsa.

Kultuurikolled?i rahvas teenis festivalile lisatulu kollaste ja siniste asjakohase sümboolikaga T-särkide ning tänavapildis tugevalt silma hakanud kotiriidest festivali embleemiga mütside müügiga. Kannatlikumad ostjad hoidsid kokku päris palju raha, sest viimastel päevadel langes särkide hind 160 kroonilt 90-le ja mütsil 75 kroonilt 50-le.

Suurimat peavalu valmistab organisaatoritele Viljandi majutuskohtade vähesus. Inge Nilssoni sõnul on linnas paarsada hotellikohta, kuid need on kas esinejate käsutuses või pikalt ette reserveeritud.

Vähemnõudlikud said ööd veeta valvega telklinnakus Viljandi järve ääres, kus oli püsti umbes sada telki ja käis läbi ligikaudu viissada inimest. Lisaks mahtus oma varustusega täiskasvanute gümnaasiumi klassiruumide põrandale ööbima sada kuni kakssada folgilist. Ülejäänutel väljastpoolt Viljandit saabunutel tuli leida kas mõni külalislahke mulk, vurada autoga öösel koju tagasi või jätta magamine üldse vahele.

Viljandlased ise suhtusid folkfestivali soosivalt ja osalesid jõudsalt kontsertidel. Omavalitsuse ametnikuna ei olnud Inge Nilsson kuulnud ühestki pärimusmuusika eest linnast eemale põgenenud kodanikust. «Pigem vastupidi, paljudel minu tuttavatel on sõbrad ja sugulased külas ja koos käiakse muusikat kuulamas,» lisas ta.

Need, kes ei saanud Viljandisse kohale tulla, võisid kontsertide paremikku kuulata otse Interneti kaudu. ASi Matti süsteemiadministraatori Jaanus Toomsalu sõnul on taolised ülekanded plaanis ka järgmisel aastal.

«Kõigi esinejate käest küsiti luba ja see ka saadi, vaid peaesineja Wimme keeldus, tuues põhjuseks autorikaitseprobleemid,» ütles Toomsalu.

Järgmine pärimusmuusikafestival toimub Viljandis 22.--25. juulini tuleval aastal.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:49
Otsi:

Ava täpsem otsing