Välismaalane on rohkem süüdi

29. juuli 1998, 00:00

Eesti liikluskindlustuse fondi andmetel tekib kõige rohkem probleeme avariidega Poolas. 1996. aastal põrkasid seal kokku Eesti poolhaagisega kaubaauto ja kohalik sõiduauto. Poola politsei skeemi kohaselt oli Eesti sõiduk õnnetuse hetkel 10 cm üle tee telgjoone. Eesti poolne versioon on teistsugune.

Vaidlus kestab senini, kahju on hüvitamata. Poola, kes pole kohustatud kõiki õnnetust puudutavaid materjale Eestile esitama, nõuab inimeste ülekuulamist prokuröride tasemel. Asi on antud lahendamiseks rahvusvahelisse arbitraa?i.

Ukrainas kehtib kord maksta kindlustusraha ainult siis, kui ka kannatanu on kindlustatud. Avarii kohta, kus põrkasid kokku kohalik Moskvit? 2140 ja Eestist pärit kaubaauto, väidab Ukraina pool, et kuna üks osaline ei olnud kindlustatud, nemad hüvitist ei maksa.

Rootsis oli avarii, kus põrkusid Tartust pärit Audi ja rootslase mootorratas. Vaidlus kestab, sest kumbki pool ei tunnista süüd. Politsei olevat õnnetuspaigal käinud, siiski ei ole Rootsi pool saatnud dokumente, mis seda tõestaksid.

Arvestada tuleb seda, et üks ja sama õnnetus võib kuuluda mitme kahjuliigi alla. Liiklusõnnetuses võib tegemist olla varakahju, isikukahju, muu vara, ka teekahjuga. Näiteks sõitis Eesti veoauto Saksamaal kloostrimüüri ja Eesti pool maksis selle eest 8 miljonit krooni.

Hilisemate vaidluste vältimiseks tuleb avariipaigas täpselt fikseerida situatsioon, autojuht peab skeemid ise üle vaatama. Igas riigis tahavad rohelise kaardi bürood olla veendunud, et õnnetus tõepoolest toimus nii, nagu neile kirjeldati ja alles siis hakatakse rääkima hüvitisest.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:49
Otsi:

Ava täpsem otsing