Eesti metsad vargaid täis

Keskkonnainspektsiooni Tartu osakond on selle aasta esimese poole jooksul avastanud 104 metsaõigusnormide rikkumist. Neist on politseile kriminaalasja algatamiseks antud 76 juhtumit, mille puhul ületas tekitatud kahju suurus 11 000 krooni. Alla selle summa jäävate seadusrikkumistega tegeldakse tsiviilkorras.

Politseile üle antud juhtumitest olid pooled metsavargused, ülejäänud kordadel oli tegu metsaraie eeskirjade rikkumisega. 76 juhtumiga on looduskeskkonnale tekitatud 3,2 miljonit krooni kahju ja riigile 1,6 miljonit krooni kahju. Metsaõigusnorme rikkudes on kokku raiutud 10 000 tihumeetrit metsa.

Ühes Lõuna-Eesti kauges metsatalus läks vanamemm tumedate klaasidega limusiinides metsa äärde sõitnud meestelt küsima, kas neil on õigus hakata metsast puid lõikama. Vastuseks silmitsesid lühikeseks lõigatud soengutes mehed hetkeks memmekese puust maja ning hoiatasid, et kui ta peaks kellelegi midagi nähtust-kuuldust rääkima, võib maja põlema minna.

Keskkonnainspektorid küll avastasid selle ebaseaduslikult raiutud langi, kuid kahjuks ei leidunud ühtegi tunnistajat, kes oleks neid aidanud süüdlaste kindlakstegemisel.

Keskkonnainspektsiooni Tartu osakonna juhataja Uku Alakivi sõnul on paljud üksikutes kohtades elavad inimesed hirmul ning ei julge isegi teatada, et kahtlased inimesed metsa lõikavad.

Alakivi arvates võiksid ja peaksid inimesed julgemad olema. Nii on metsavargustele palju kergem piiri panna. Pealegi on igal inimesel metsa- ja keskkonnajärelevalve seaduse järgi omakontrolli kohustus, mis tähendab, et isegi metsa lõikav saemees ja autojuht on kohustatud veenduma oma töö seaduslikkuses.

«Mõnikord on saemeesteks ullikesed, kel pole õiget haridust ega midagi,» räägib Uku Alakivi. «Neile näidatakse ainult mingit suvalist paberit, ei nemad aru saa, kas tegemist on õige või võltsitud paberiga.» Ta lisab, et harilikult ei julge saemehed üldse omanikult midagi küsida, sest vastasel juhul asendatakse «uudishimulik» mõne teisega.

Alakivi toob huvitava fakti seoses saemeestega : üheksal juhul kümnest on raiebrigaad pärit võõrast maakonnast. Sellepärast, et neid ära ei tuntaks. Omas vallas hakataks ühel hetkel vaatama, et mida mees seal metsas teeb, räägib Alakivi.

Iga metsaomanik, kes tahab hakata oma metsast puid lõikama, peab koostama metsamajandamise kava, milles näidatakse, mida ja kui palju tohib lõigata. Kohalik omavalitsus peab selle kava kinnitama. Seejärel tuleb metsaameti konsultandi juures kirjutada metsateatis. Metsateatises näitab omanik, kui suure osa metsade majandamise kavas lubatud metsa mahust ta soovib raiuda.

«Kui need kinnitatud paberid puuduvad, ei tohi üldse metsa langetada,» sõnab Uku Alakivi. Ilma loata tohib iseenda metsast raiuda vaid küttepuid, sedagi vaid üks tihumeeter hektari kohta. Loomulikult ei hakka keegi kriminaalasja algatama, kui ilma loata võetakse üks-kaks puud, lisab Uku Alakivi.

Hoolimata karistustest paljud metsaomanikud riskivad ning lõikavad lubatust rohkem. Näiteks Tartumaal Nõo vallas oli lubatud teha harvendusraiet 17--18% puude tagavarast. Tegelikult lõigati metsaeralduselt maha kogu tarbepuit, 1130 tihumeetrit lubatust rohkem. Sellega tekitati looduskeskkonnale kahju 438 000 krooni.

Inspektoritel tuleb paljudel juhtudel välja selgitada, millisel aastaajal metsa on raiutud, sest lankidel käivad lõikamas mitmed brigaadid. Kui keegi kätte saadakse, on vaja teada, kas ta üldse ebaseaduslikult lõikas. Mõned kinnitavad meile, et nemad raiusid vaid talvel lubatud koguse ning rohkem ei ole midagi teinud, sõnab Alakivi. Tema sõnul on raiumise aega küllalt raske kindlaks teha.

Paljud metsaomanikud müüvad oma metsa ülesostjatele ning jätavad nende peale ka metsa lõikamiseks vajaliku loa hankimise.

«Metsa kokkuostjatest teavad talunikud harilikult vaid mobiiltelefoni numbrit ning eesnime,» sõnab Uku Alakivi. See, kui talunik väidab, et ta ei tea, kes metsa lõikas, ei vabasta teda veel karistusest. Ka metsaomanikule võidakse määrata rahatrahv.

Põlva politseiprefektuuri aseprefekti Valdek Koori sõnul müüvad talunikud metsa «mustalt» seepärast, et ei soovita maksta tulumaksu. «Miks peavad talunikud enda või vanaisa kasvatatud metsa eest, mille heaks riik pole midagi teinud, veel mingeid makse maksma,» ütleb Valdek Koor. «See ajabki talunikud ebaseaduslikule teele.»

Lihtsam on varastada metsamaterjali, mis on juba metsast välja toodud. Selleks on vaja vaid metsaveoautoga kohale sõita ning koorem peale tõsta. Veoselehtede hankimine pole mingi probleem. Tallinnas müüakse võltsitud veoselehti 100 krooni tükk ning soovijal on võimalik valida endale sobiv metskond. Välisel vaatlusel on need dokumendid täiesti korralikud, sest võltsitud on ka allkirjad ja pitsatid. Pettust saab avastada vaid juhul, kui helistada lehel märgitud metskonda ja küsida, kas sellise numbriga veoseleht on välja antud.

Raskem on kasvava metsa varastamine, sest see nõuab algkapitali ja pikemat ettevalmistamist. Kõigepealt ostetakse riiulifirma või otsitakse mõni süüdimatu inimene, kelle nimele ostetakse kinnistu. Raielubasid keegi loomulikult hankima ei hakka. Kui kinnistu ostu-müügi leping on sõlmitud, saadetakse metsa töömehed, kes võtavad kogu metsa maha. Puit veetakse taas minema võltsitud veoselehtedega ning müüakse maha riiulifirma kaudu. Nii jäetakse endale ka käibemaks. Kui saadaksegi teada asotsiaali nimi, kelle nimele kinnistu ost vormistati, ei ole temalt midagi võtta. Riiulifirmade omanikke ei ole võimalik tuvastada, sest metsavargad vahetavad firmasid.

Professionaalsed vargad hangivad kinnistute kohta infot kinnistuametitest, valdadest ja metsakorraldajatelt. Kinnistuametist uuritakse välja kinnistud ja nende omanikud. Huvi tuntakse kinnistute vastu, mis asuvad asustatud paikadest eemal ja mille omanikud elavad võimalikult kaugel kinnistust. Sellisel puhul ei lõigata kogu metsa maha, vaid ainult teatav kogus. Metsakorraldajatelt uuritakse, milliseid metsamajandamise kavasid on väljastatud ja kuhu. Metsa müük käib juba kirjeldatud meetodil. Viimatinimetatud moodus nõuab tutvusi ja altkäemaksu maksmist.