Pank pole jumal

03. august 1998, 00:00

Pangad pole jumalad, vaid finantsasu- tused. Kui ma seda seitse aastat taga- si ütlesin, ei uskunud mind keegi. Näib, et ka pärast börsikriisi ja Maapanga krahhi pole see arusaam päriselt inimesteni jõudnud. Börsi suhtes ollakse küll ettevaatlikumad, ent aukartus rahaasutuste ees püsib ning valitseb arvamus, et väärtpaberi-, raha­, kinnisvara- ja kindlustusturg pole omavahel seotud.

Seos eri turgude vahel on siiski olemas. Väidan seda, toetudes Skandinaaviamaade 1990. aastate üldkriisi kogemustele.

Eestlased usuvad, et Skandinaaviamaade skeem siin ei kordu. Ma ei väidagi, et Eestis peaks kohe-kohe algama üldkriis, küll aga ei saa välistada ebameeldivusi kinnisvara- ja kindlustusturul. Õigupoolest on veidi üllatav, et börsikriisist on möödas üheksa kuud, hinnad väärtpaberiturul püsivad senini küllalt madalal, aga sel pole olnud märgatavat mõju teistele turgudele.

Olen jälginud Eesti arengut kümmekonna aasta jooksul ja vaist ütleb, et siin midagi keeb. Aeg-ajalt kostub teavet ühe või teise firma majandusraskuste kohta. Neid signaale tuleks tõsisemalt võtta. Eestlaste tähelepanu tuleb kriisidega. Kuni pretsedenti pole, kõik nagu magaksid.

Võib-olla tuleb see sellest, et eestlased on erinevalt naabritest äärmiselt kannatlik ja andestav rahvas. Vaadakem või kümne aasta jooksul olnud skandaale -- alguses skandaalid lihtsalt unustati, nüüd jõuavad asjad küll kohtusse, ent süüdlasi pole ikka. See iseloomuomadus näib mingil määral mõjutavat eestlaste suhteid teiste rahvastega, sisepoliitikat ning isegi majandust. Eestlased justkui usuksid, et jumal on nendele loonud teistsugused mängureeglid. Küllap tahab iga rahvas uskuda, et jumal on just nemad välja valinud. Tegelesin varem Aafrika riikidega. Mäletan, et Sambia ja Tansaania valitsused andsid ametlikult teada, et nendele riikidele ei oma jooskevkonto või kaubandusdefitsiit mingit tähendust. Samalaadset juttu kuulsin Al?eerias, Angolas, ka Malaisias, Indoneesias, Lõuna-Koreas. Aga nad eksisid. Eestiski toimub kõik üldiste majandusseaduste järgi, ent mõningase ajalise nihkega.

Praegune situatsioon Eestis on klassikaline näide darvinismist majanduses -- ellu jäävad kõige elujõulisemad, teised upuvad või neelatakse alla. Näiteid võib pangandusest ja ettevõtlusest tuua ridamisi.

Erinevalt 1992-1993. aastast on majandus paljus sõltuv rahvusvahelistest sündmustest. Kuni Kagu-Aasia situatsioon on halb, pole head ka Eestis oodata. Areng aga vajab raha.

Järgmised 12 kuud tõotavad tulla huvitavad. Sellesse ajavahemikku mahuvad parlamendivalimised. Eestis pole olnud valimisi, mille eel oleks tõsiselt räägitud majandusest. Valimiskampaaniate põhiküsimus on seni olnud, kes on kõige parem eestlane.

1999. aasta valmised toimuvad esmakordselt majanduslanguse tingimustes ja see vajutab kampaaniale oma pitseri. Poliitilised vastased kulutavad sedapuhku oma energiat selgitamaks, kes on tekkinud olukorras süüdi. Vähem osutatakse tähelepanu sellele, mida tuleks teha.

Nii edukat aastat majanduse jaoks, nagu oli 1997, niipea ilmselt ei tule. Kui vaadata viis aastat edasi, siis perspektiiv on hea, kui poliitiline situatsioon jääb stabiilseks.

Väga palju on kinni selles, mis suunas liigub kroon. Kui tavalisel riigil on kolm riikluse püha sümbolit, siis Eesti puhul on neid neli: lipu, vapi ja hümni kõrval Eesti krooni ja Saksa marga stabiilne suhe 8:1. Viimasel on väga suur makroökonoomiline tähendus. Arvan, et enamik poliitikuid teeb kõik, et krooniga vähemalt enne valimisi midagi ei juhtuks.


Bo Kragh on Svenska Handelsbankeni asepresident.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing