Reede 24. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Erakoolid pakuvad teist võimalust

05. august 1998, 00:00

Erakoolidest meenub paljudele esimesena kevadel uue nime saanud Audentese erakool, mis seni oli tuntud Fontese nime all. Populaarsuse on ta taganud õpilaste rohkusega nii Tallinnas kui ka Tartus, samuti laste tänavapildis meelde jäävate koolivormidega, mida väikesed tuntava uhkusega kannavad.

Ühe õppeaasta eest peab lapsevanem välja käima kuni 17 tuhat krooni ning lisaks veel koolivormi eest 700 krooni. Riiklike õppekavade järgi toimuva õppetöö kõrvalt saavad 1--4 klassi lapsed veel süvendatud inglise keelt, arvutiõpetust ning algteadmisi majandusest, räägib Audentese erakooli Tartu filiaali direktor Marika Karo. Kooli lõpetanud lapsele peaksid selged olema majanduse põhitõed, nagu arusaamine, mis on raha, töö, palk ja eelarve.

Kevadel tehtud haridusministeeriumi tasemetestid näitasid riiklikest koolidest isegi paremaid tulemusi, räägib Karo. Peamine erinevus riigikoolidega võrreldes on väiksemad klassid, kus õpiub kõige rohkem 18 last. «Õpetaja jõuab iga lapseni ja keegi ei jää tähelepanuta,» räägib Karo.

Audentese erakooli pääseb sarnaselt teiste erakoolidega läbi kooliküpsuse katsete. Tähtis on ka see, kas laps on sotsiaalselt küps. See selgitatakse välja, vesteldes lapsega kodust, vanematest ja sõpradest.

Sageli ei tähenda lapse seitsmeaastaseks saamine tema vastavat arengut, räägib Karo. Samas on ka neid, kes soovivad juba kuue- ja viieaastaselt koolitee jalge alla võtta. «Üks laps tuli meile viieaastaselt ja tänavu läheb juba kolmandasse klassi,» toob Karo näite. Tüdruk on senini klassi priimus.

Kooliküpsuse väljaselgitamisega on palju tõsisemalt tegelema hakanud ka hoopis teistsuguste põhimõtete järgi toimiv waldorfkool.

Vanas koolina kasutusel olevas Aruküla mõisamajas ringi liikudes selgitab Aruküla vaba waldorfkooli õpetaja Virge Toropov, et ka see kool annab riiklikult aktsepteeritud alg- ja põhihariduse. Ainult meetodid ja järjekord on teine.

Suurim erinevus on emakeeles, kus tavalises koolis õpetatakse enne lugema, siis kirjutama. Waldorfpedagoogikas jõutakse lugemisoskuseni kolmanda klassi lõpuks. Klassiruumides mitmevärviliselt laseeritud seinte vahel on hubane kodust mängunurka meenutav tuba täis laste tehtud ikebanasid ja seinakaunistusi.

Riigilt ja kohalikult omavalitsuselt toetust saavas waldorfkoolis peavad lapsevanemad maksma lisaks 100 krooni kuus. Võrreldes kallimate erakoolidega nõuab see kool aga lapsevanemalt suuremat pühendumist. Näiteks esimesse klassi minevate koolijütside emad värvivad ise klassiruumide seinad ning koovad klassi põrandale suure kaltsuvaiba, toob Toropov näite.

Lapse arengule ja suhtlemisele vanematega rõhub ka ainus omanäoline erakool Pärnus, mis kannab Pärnu Väikese vabakooli nime ja on oma tegevuses ?nitti võtnud Taanist.

«Meil ei ole suurt sarnasust waldorfkoolidega, kes end samuti vabadeks kutsuvad,» räägib kooli direktor Katrin Uutsalu. «Taanis on ligi 10% koolidest vabakoolid.» Õppetöö käib vabakoolis valdavalt riigiprogrammide alusel ning vanematele läheb lapse haridus maksma 300 krooni kuus.

Gümnaasiumiharidust jagab Tallinna kesklinnas asuv Ärigümnaasium, kelle omanik Eesti kõrgem kommertskool on oma eesmärgiks seadnud kõrgkoolitudengite ettevalmistamise.

Juba keskharidust omandades saab õpilane eelteadmisi majandusest. Kui huvid haakuvad, saavad Ärigümnaasiumi lõpetanud kõrgemasse kommertskooli õppima väljaspool konkurssi.

Kui õppeaasta eest on makstud umbes 16 000 krooni, sõlmitakse kolmepoolne leping vanema, õpilase ja kooli vahel, milles ka nooruk võtab endale kohustuse õppida.

«Me ei ole eliitkool nagu Prantsuse lütseum või Inglise kolled?, mistõttu meile satub veidi teistsugust kontingenti,» tunnistab kooli direktor Lee Mets. Koolis on ka oma klassikaaslastest tunduvalt vanemaid õpilasi, kes omal ajal õppimist kõige targemaks tegevuseks ei pidanud. Mets toob näiteks 23aastase daami, kes ilma suurema probleemita teismelistega kõrvuti gümnaasiumis koolipinki nühib.

Tartu Bakalaureuse koolis gümnaasiumihariduse omandanud Taavi Uudam valis erakooli tänu informatsioonile, et keskhariduse kõrval saab seal süvendatult inglise keelt ning seda ka läbi mitmete teiste ainete. «Näiteks olid mitmed bioloogia õppematerjalid inglisekeelsed,» räägib Uudam. Ka õpetajateks olid mitmetes ainetes tugevad ülikooli õppejõud.»

Pärast gümnaasiumi asus Uudam Tartu ülikoolis majandust õppima. Ta väidab, et olulisi raskusi kõrgkooli astumisel ei olnud ei temal ega ka teistel tema klassikaaslastel. «Sellist mentaliteeti, et erakool ja mina maksan ei olnud. Kes tahtis, sai korraliku hariduse,» lausub ta veendunult.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:50
Otsi:

Ava täpsem otsing