Hiina on surve all

Kui jeeni kurss järsult langes, ei öelnud Hiina keskpanga juht Dai Xianglong enam selge sõnaga nagu varem, et Hiina valuutat jüaani ei devalveerita. Selle asemel juhtis ta tähelepanu, et jeeni nõrkus on Hiina ekspordi ja majandusreformid seadnud surve alla ning kutsus Jaapani valitsust üles jeeni stabiliseerima.

Veidi hiljem ütles Hiina väliskaubanduse aseminister Sun Zhenyu, et Hiinal tuleb võib-olla oma vahetuskurssi muuta, kui eksport nõrga jeeni pärast järsult väheneb.

See oli esimene kord pärast Aasia kriisi puhkemist kui Hiina kõrge valitsusametnik nimetas muud võimalust kui stabiilse vahetuskursi kindlustamine.

Sel nädalal tunnistas Hiina peaminister Zhu Rongju esimest korda avalikult, et Hiina majandust ähvardab deflatsioon.

Kodumaine nõudlus mõõnab. Hiina jaehinnaindeks on alates möödunud aasta oktoobrist miinuses. Esimese kuue kuuga langes indeks aasta arvestuses 2,1%, kukkudes ainuüksi juunis 3%.

Kui Jaapani valitsusel ei õnnestu jeeni tugevdada, on jüaani devalveerimine veel enne selle aasta lõppu reaalne, ennustab reitinguagentuur Standard & Poor's.

Hiina ekspordi olukord halveneb veelgi -- esiteks on Jaapan Hiina suuruselt kolmas eksporditurg (17% koguekspordist), teiseks nõrgeneksid jeeni survel valuutad ka teistes Aasia riikides, mille kaubad Hiina kaupadega konkureerivad.

Esimesel poolaastal kasvas Hiina majandus aasta arvestuses 7%, mis on kõige madalam tulemus alates 1991. aastast. Hiina valitsuse kinnitusel oleks tööpuuduse plahvatusliku kasvu tingimustes vajalik vähemalt 8protsendiline majanduskasv. Seni on põhiline kasv tulnud just ekspordi arvel.

Hiina keskpank on kodumaise nõudluse ergutamiseks vähendanud pankade reservinõudeid ja kahel korral laenuintresse alandanud, kuid tulemused on jäänud tagasihoidlikuks.

Sellises olukorras on Hiina valitsusel hea võimalus ilma häbita oma «kindla valuutakursi poliitikast» taganeda, leiab reitinguagentuur Standard & Poor's. S&P-REUTERS-ÄP