Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Äriidee: tasuline pöidlaküüt
«Lugesin viis-kuus aastat tagasi ajalehest, et mujal maailmas on selline teenus olemas. Mõtlesime sõbraga Eestiski proovida, kas tasulisele pöidlaküüdile võiks turgu olla,» ütleb uut teenust pakkuva firma OÜ Vismutar juhatuse esimees Marko Karda?.
Inimene, kes on otsustanud tasulise hääletamisteenuse kasuks, peab esmalt helistama tasulisel infoliinil, mille kõnemaksumus on 40 krooni minut pluss kaugekõnemaks. Tasulisele infoliinile jätab hääletaja oma kontakttelefoninumbri, sihtpunkti, kuhu ta soovib sõita, ning asukoha, kust hääletaja peale võetakse. Samuti peab hääletaja jätma infoliinile kuupäeva ja kellaaja ning ütlema, mitu inimest soovib auto peale tulla. Seejärel teatab tasulist hääletamisteenust pakkuv firma järgneva ööpäeva jooksul hääletajale, milline auto nad soovitud kuupäeval ja kellaajal teetolmust üles korjab.
Haapsalus elav elupõline hääletaja, Lääne Elu ajakirjanik Aivar Õepa ei usu, et süsteem tööle hakkab. «Kõneminuti hind võrdub Tallinn-Haapsalu bussipileti hinnaga ning helistades ei saa ma ikkagi olla sajaprotsendiliselt kindel, et keegi mu tee servast üles korjab,» on kogemustega hääletaja kindel.
Karda? ei eita, et tasulist hääletamisteenust kasutada sooviva inimese võib tagasi peletada teadmine, et tal tuleb teenuse eest maksta hind, mis on võrdne bussipileti hinnaga.
«Ükski helistaja ei kuluta ära tervet minutit, et oma andmeid jätta. Olen ise proovinud, andmed jõuab automaatvastajale üles lugeda poole minuti jooksul,» lohutab Karda? kõhklejaid.
Samas tunnistab Karda?, et üheksaga algav tasuline infoliin võib tekitada hääletajas umbusku ning kõhedust. «Seda infoliini seostatakse esmalt ikkagi intiimteenustega. Lisaks on paljudes firmades 9-seeria telefoninumbrid suletud ning hääletada sooviv inimene ei saa töö juurest helistada.»
Hääletajale sobiva auto leidmiseks soovitab Karda? autojuhtidel firma mobiiltelefonile helistada ning jätta oma kontakttelefon. «Ebameeldivuste ärahoidmiseks nõuame autojuhtidelt ka automarki ja registreerimise numbrit.» Autojuhtide stimuleerimiseks lubab Karda? igal kuul hääletajaid sõidutavate autojuhtide vahel välja loosida bensiinikaardid viiesaja krooni väärtuses.
Aivar Õepa leiab, et mõistlikum oleks taas sisse seada autostopi kaardid, mis olid kasutusel seitsmekümnendatel aastatel. «Kasu sai autojuht, kes hääletaja peale võttis ning tee ääres seisja jõudis sihtkohta,» ütleb Õepa.
Riigikogu liige Toomas Vilosius sõidab töönädalatel peaaegu iga päev Haapsalust Tallinna tööle ja õhtul tagasi. «Mina ei saa kellaajaliselt oma sõite ette planeerida, kuid on kindlasti autojuhte, kes saavad,» ütleb Vilosius.
Vilosiusel ei ole tasulise pöidlaküüdi teenuse vastu midagi. «Kui nõukogude ajal autostopi kaardisüsteem käima läks, siis see teenus võib ammuilma rakenduda,» arvab Vilosius.