Läänerannikult leiab kärnkonnade paradiisi

07. august 1998, 00:00

Lääne-Eestisse reisile minnes tallatakse tavaliselt ikka neidsamu tuntud radu, millest palju räägitud ja kirjutatud: Haapsalust põhja poole jäävatele poolsaartele ja rannikule. Läänemaa lõunaosa on aga paljudel veel täiesti avastamata.

Marsruudil Haapsalu--Pärnu mööda merekallast liikudes ja aeg-ajalt ka sisemaale pöörates võib reisija, kes muu Eesti juba läbi käinud, öelda viimase avastamata piirkonna kohta: seal on ilus ja omapärane, jällegi ülejäänud Eestist erineva õhustikuga kant.

Kui otsite endale suvitamiseks sobivat kohta ja ei taha ööbimisele palju kulutada, tasub läbi käia kalurikülast Topul, kus müüakse ka krunte suvilate ehituseks. Kruntide hinnad on madalad, arvestades ilusat ümbrust ja mere lähedust.

Kes endale paikset suvilakohta Läänerannikul pole muretsenud, võib peatuda Varemurru kandis endise pioneerilaagri lähedal. Liigsest asustusest tüdinud piknikupidajad, olles maha sõitnud pika maa Haapsalust või Pärnust, kohtuvad seal männimetsa all liivarannas tõenäoliselt samal eesmärgil eraldatust otsivate seltskondadega.

Keset soid Pärnu- ja Läänemaa piiril kulgeb suhteliselt hea kruusatee Pärnu-Jaagupist Tõstamaale, kus kohati on kahel pool teed võsa taga kidura taimestikuga sood. Piisavalt eraldatust leiab kindlasti just Tõhela ja Ermistu järvede ääres. Kui õhtupimeduses soodevahelist teed üksinda sõita teadmises, et läheduses pole isegi ühtegi elumaja, võib sattuda teeäärsesse Viruna ökotallu, kuhu mahub 30--40 külalist. Ümbruses on palju rabajärvi ja paar suuremat «päris» järve, ökotalust saab tellida paadimatku ja tsiviliseeritult majutuda. Samas saab ka süüa.

Tõhela ja Ermistu järved Tõstamaast põhja pool on küll imeilusad, kuid vaate nautimiseks tuleb enne hulga vaeva näha.

Ei Regio maanteeatlases ega BeTeGe Eestimaa reisijuhis pole märgitud ühtegi teed, mis järve äärde viiksid. Kohalikud elanikud on tõkkepuude ning muude käepäraste vahenditega teinud järve äärde sõitmise võimalikult keeruliseks.

Kui eesmärgiks pole telkimine, siis saab auto maantee äärde jätta ja käia paarsada meetrit jala tõkkepuude alt läbi põhiliselt kalameeste päralt olevate kinnikasvavate järvede äärde. Nagu paljud Eesti veekogud, on ka need kannatanud nõukogudeaegse jõgedepööramise eksperimendi all: Ermistu järv on lastud kunagi tilgatumaks, järve põhi lubjaga mürgitatud ja siis väetatud, et sisse toodud karpkalu kasvatada.

Hämaramal ajal järvede läheduses ringi liikudes võib Eestis muidu haruldast liiki kärnkonna tihti kohata: tumedad mügarikud, mida teed pimedas täis on, pole midagi muud kui hiigelsuured kärnkonnad. Kui panete telgi üles jõe- või järveäärsel luhal, siis võib keset ööd mõni isend teile telgi seina taga otse kõrva krooksatada. Sääskede arvu niisketel heinamaadel ja järve ääres pole ka konnade massiline kohalolek suutnud suurt vähendada.

Haapsalus on ka südasuvel suhteliselt rahulik, kui just mõnda suurüritust ei toimu. Üksikuid turiste liigub sanatooriumide ja puhkekohtade vahet. Ajaveetmiskohtades pole massiliselt lõõgastujaid. Augustis kulmineerub pea iga nädalalõpp kultuurisündmustega. Hardi Volmeri Valge Daami etendused toimuvad juba algava nädalavahetuse kolmel õhtul.

Eelmise suve reklaambro?üürides kohtas Läänemaa majutusvõimaluste seas ka ööbimisvõimalust heinaküünis: hinnakirja järgi 20 krooni öö ilma hommikusöögita. Läänemaa lõunaosast võib leida peavarju tõesti seinast seina: alates telkimisplatsist rabasaarekesel kuni kvaliteetse talumotellini. Hotellid asuvad reisimarsruudi algus- ja lõpp-punktis: Pärnus ja Haapsalus.

Nii võib öömajale kulutada sääsetõrjevahendi jagu raha telgis magamise korral või nagu keskmises euroöömajas, 500--600 krooni. Kuna marsruudile jääb ka Matsalu looduskaitseala, siis sealkandis omapäi telkida ei soovitata. Looduskaitseala keskusest saab öömaja, mis maksab 100 krooni öö. Kohti on augustis üsna vabalt saada, sest suvekuud pole külastajate tippajad. Kohapeal saab tellida paadimatku ja matkata õpperadadel.
Ranna äärest leiab peaaegu ühtlaselt iga mõnekümne kilomeetri tagant turismitalusid ja motelle. Öömaja kõrvale pakutakse puhkamisvõimalustena peaaegu alati vesiseid harrastusi: kanuu- ja paadimatku või ujumisvõimalust. Topu küla lähedal asuv Mihkli ökotalu pakub asisema eesmärgiga puhkajale konverent-si pidamise võimalust. Tõstamaalt Pärnu poole jääb talumotell Maria, kust võib tellida ekskursioone Kihnu ja Manija saartele. Soode ja rabade keskel asub eksootiline Viruna ökotalu, kus öömaja hommikusöögiga maksab 200 krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:50
Otsi:

Ava täpsem otsing