Ehitusturg pingestub

Kuigi ehitussektor esimeses kvarta-lis kiiresti kasvas (28,6%), ei ole ehitusettevõtjad tuleviku suhtes kuigi optimistlikud. Järgmise aasta alguseks prognoositakse ehitustegevuses mõningast tagasilööki.

Äripäeva arvates on selline kartus põhjendatud ja raskemasse olukorda võivad sattuda väiksed või keskmised firmad, kes pole jõudnud spetsialiseeruda.

Ehitustegevust mõjutab oluliselt olukord finantsturul. Väikese nihkega kandub sealne madalseis edasi ka ehitusturule. Esimese kvartali kiire kasvu põhjustasid objektid, mille ehitamist alustati ajal, kui laenuintressid kiirelt alanesid. Need ehitised hakkavad aga valmis saama ja uusi tellimusi enam nii palju peale ei tule.

Nõudluse vähenemist on märgata eeskätt büroo- ja kaubanduspindade osas, mis tähendab, et järgmisel aastal tuleb võtta suund mujale. Rohkem hakatakse ehitama tööstus- ning infrastruktuuriobjekte ning tellijate hulgas suureneb riigi ja tööstusettevõtete, aga ka välisfirmade osa.

Seda, et büroosid on juba piisavalt, näitab ka sellel aastal toimunud büroopindade rendihindade langus. Samuti ei julge ennustada erilist elavnemist elamuehituses, sest inimeste hulk, kes võiksid uue eramu peale mõelda, oluliselt ei kasva.

Ehitusturul eesseisvale võimalikule tagasilöögile või kasvutempo aeglustumisele viitavad ka sellel aastal planeeritud või juba toimunud ehitusfirmade liitumised.

Aasta alguses omandas Eesti Ehitus Tartu ehitusfirma Linnaehitus aktsiate kontrollpaki. Pea samal ajal teatasid liitumiskavast EMV ja Merko Ehitus, kuid konkreetse tulemuseni need kaks suurfirmat ei jõudnud.

Möödunud nädalal sai aga omanikepoolse kinnituse Kogeri & Sumbergi ning FCM liitumine, mis tähendab uue ehitusturuliidri teket.

Eestis on ehitusettevõtteid paari tuhande ringis, viie suurema firma käes on 20% turust. Ehitusturg on killustunud ja keerulisem majandusolukord viib nõrgemad pankrotti või sunnib liituma tugevama partneriga.

Liitumises peitub jõud: suuremad on ?ansid võita ehitusobjektide võistupakkumisi, lihtsam leida finantstagatisi ja konkureerida naaberturgudel.

Kohalikke tegijaid sunnib liituma ka Skandinaavia firmade aktiivne tegutsemine Eestit ehitusturul. Samas võivad juhtivad ehitusfirmad jõuda sama trendini, mis mõjutab teisigi Eesti ettevõtteid: arenemiseks ja turul püsimiseks on vaja raha ja kuna selles osas kohalikel omanikel king pigistab, siis müüakse aktsiate kontrollpakk mõnele lääne ehitusfirmale.