Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jeeni langus annab krahhi mõõdu
Nädala algus tõi maailma valuutaturgudel kaasa märkimisväärseid sündmusi. Turgude rahulolematus Jaapani valitsuse sammudega süvenes ning arvestades opositsiooni rahulolematust valitsuse jõuetu reformiprogrammiga on selle läbiminek parlamendis sattunud kahtluse alla.
See viis jeeni kiirele nõrgenemisele. Vastu teisipäeva Aasia turgudel murdiski dollar juunikuisest rekordtasemest 146,75 jeenil läbi ning tõusis tipphetkel 147,63ni. Mitmed Jaapani ametiisikud üritasid turgu ehmatada interventsioonilubadustega, kuid avalduste mõju jäi vaid lühiajaliseks. Mõju kahandas ka Jaapani majanduse planeerimise agentuuri ülipessimistlik majandusülevaade. Samal ajal toitis langust Financial Timesis ilmunud artikkel, mille kohaselt Hiina likvideerib oma jeenis denomineeritud välisvaluutareserve. Langev Tokio börs ja valuutaturg mõjutasid teineteist samuti vastastikku negatiivselt.
Maaklerid ennustavad, et järgmisena on sihikul 150 jeeni piir, ehkki selleni jõudmine ei pruugi lihtne olla. Esiteks võib oletada tõepoolest interventsioone, kui jeeni nõrgenemine senisel tasemel jätkub, teiseks on juba alla 150 jeeni taset ootamas piisavalt suuri dollari müügiordereid, mis langust kindlasti pidurdavad.
Jeeni languse kõrval enamik eurovaluutasid tugevnes, eriti muidugi tuntud «ohutu sadam» ?veitsi frank, mis tugevnes jeeni vastu kõrgeimale tasemele 1992. aasta septembrist saadik. Toormehinnad seevastu langesid järsult, mõjutades negatiivselt toormel baseeruva majandusega maade valuutasid.