Kindlustamine läheb kallimaks

Leks Kindlustuse juhatuse esimees Raul Kastan rääkis, et vabatahtliku sõidukikindlustuse ehk kaskokindlustuse hinnad on tõusnud aasta algusega võrreldes viiendiku võrra ehk kuni 5 protsendini auto kindlustusväärtusest.

Hinnalangus on peatunud kodukindlustuses ning aasta teisel poolel prognoosis Kastan kuni 30% tõusu.

Kodukindlustuse tariifide tõstmisele aitab kaasa hiljuti seltside vahel saavutatud kodukindlustuse kindlustusväärtuse hindamismetoodika ühtlustamise kokkulepe. «Tegu pole kartellikokkuleppega, sest me ei ole hindades kokku leppinud,» selgitas Kastan.

Kasko ja eravara kindlustamise kõrval on muutusi oodata veel liikluskindlustuses, kus kahjusus on ületamas juba 75% piiri, väitis Kastan. «Ka sundkindlustuses, mis kord aastas parlamendi ette läheb, tuleb kindlasti ettepanekuid tariife korrigeerida,» lausus ta.

Hindade tõstmine on Kastani sõnul keerukam juriidiliste isikute vara kindlustamisel, kus seltsidel on liialt erinevad arvutusmetoodikad ja riski hindamised.

Kastan selgitas, et hindade tõstmise tingib tihedas konkurentsis tekkinud olukord, kus kindlustusleping pole seltsile enam rentaabel. Teiseks tuleb tema sõnul arvestada, et viimastel aegadel varakindlustuses kiiresti tõusnud ligi 60% kahjususe tase võib veelgi kasvada. «Vaadates Lääne-Euroopas toimunut, võib arvata, et kahjususe tase võib tõusta 80--90%ni. Hüvitiste väljamaksmiseks on vaja aga raha, mis tulebki preemiatest.»

ASA Kindlustuse peadirektor Sergei Net?ajev väitis, et ka ASA Kindlustuses tõusevad hinnad esmajärjekorras koduvara kindlustuses. «See on möödapääsmatu, sest tariifid on läinud juba alla omahinna,» lausus ta.

Eesti Kindlustuse kindlustusdirektor Mihkel Uibopuu ütles, et Eesti Varakindlustusel konkreetseid plaane kindlustustariifide tõstmise osas veel ei ole. «Samas kui turg hindu tõstma hakkab, plaanime seda ka meie,» ütles Uibopuu, «põhjust selleks on juba ammu.»

Ajakirjanduses välja hõigatav fakt, et me kõik tõstame hindu, võib ju kartellikokkuleppena tunduda, inspektsioon seda aga nii ei tõlgendaks, rääkis kindlustusinspektsiooni direktori kohusetäitja Kaido Tropp. «Inspektsiooni nägemus on, et hakkab toimuma täpsem kindlustustehniline riski analüüs ja seega toimub normaalhindade juurde tagasiminek, mitte kartellisisene hindade tõstmine.»

Hansapanga Kindlustuse müügijuht Jaak Rikson ütles, et tariifide oluline tõstmine Eesti varakindlustusseltsides on raske, sest lääne kindlustuskontsernide esindused Eestis sellega kergelt kaasa ei lähe. Kui viimased madalamaid hindu pakuvad, hakkavad Eesti seltside kliendid sinna üle minema. Tariifide senisest langusest tingitud seltside kahjumitest Riksoni sõnul väljapääsu pole. «Asi läheb kahjukindlustuses paratamatult globaliseerumise teed,» rääkis ta, «vaevalt et pikemas tulevikus ainult Eesti kapitaliga kindlustusselts konkurentsis vastu peab, või kui, siis väga kitsas valdkonnas.»

Sampo Kindlustuse tegevdirektor Olavi Laido tunnistas, et hindade tõus suurendab kindlasti klientide huvi Sampo vastu. Kuna Sampo ei ole oma hinnatasemelt koos turuga liigmadalale langenud, on Eesti seltsidel suhteliselt suur varu ees, enne kui tõsiselt karta klientide ülevoolamist.