Piraatlus jätkub endiselt

Kadaka turul kaubeldi eile endiselt piraattarkvaraga. Ühele plaadile kopeeritud programmide kogumiku saab kätte 250 krooniga.

Plaate müüvate vene keelt kõnelevad noormeeste sõnul jõuavad neile programmid alati varem, kui neid hakatakse legaalselt müüma. Varustajamaana nimetati Venemaad.

Majanduspolitsei vaneminspektor Eero Kosk kommenteeris, et nad teevad kõik mis võimalik, ent seda võimaluste ja seaduste piires.

30. juunil kiitis valitsus heaks piraatlusvastase seaduse eelnõu. Paraku pole praegu piisavalt väljaõppinud mehi ja tehnoloogiat, märkis Kosk. Samas tõdes ta, et plaanis on sisse viia suuremad trahvimäärad ja tähelepanu pöörata pigem juriidilistele isikutele kui piraattarkvara kasutajatele.

Kosk lausus, et ei näe alternatiivi legaalsuskleebistele, millega tuleks varustada kõik plaadid ja kassetid. See lahendaks probleemi seoses politsei võimetusega võtta midagi ette näiteks Kadaka kaubanduskeskuses, lisas ta.

Rahvusvahelise piraatluse vastu võitlemise organisatsioon Business Software Alliance (BSA) ja tarkvara tootjate organisatsiooni Software Publishers Association (SPA) tellimusel tegi International Planning and Research (IPR) ülemaailmse tarkvarapiraatluse taseme uuringu. Uuring näitab, et aasta jooksul käibele võetud 523 mln uuest tarkvarapaketist olid 225 mln piraatkoopiad. Maailmas on piraattarkvara osa 43%. Kõige hullem on olukord Aasias ja Ida-Euroopas, kus piraatkoopiate osakaal on üle 90%. Eestis on piraatkoopiate osa hinnanguliselt 80 --90%.