Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tartu ülikool võtab laenu

    Kevadel TÜ rektoriks valitud prof Jaak Aaviksoo kavandab suuri investeeringuid. Jätkatakse rektor Peeter Tulviste ajal alustatud põhjalikku ülikooli uuendamist eeskätt vormilt, aga ka sisult. «Et Tartu ülikooli tasemel hoida, peaksime aastas vähemalt 100 miljonit krooni investeerima,» ütleb rektor Aaviksoo.
    Möödunud aastal valminud humanitaarhoone pikaleveninud ehituseks kulus kokku ligi 34 miljonit krooni. Eelmisteks jõuludeks valmis saanud juriidikum (õigusteaduskonna õppehoone) neelas 21 miljonit krooni.
    Tänavu peavad valmis saama majandusteaduskonna õppehoone Narva maanteel ja keeltemaja ülikooli peahoone vastas asuvas endises trükikoja hoones. Füüsikahoonel vahetatakse septembriks aknad ja järgmiseks kevadeks tänapäevastatakse sotsiaalteaduskonna õppehoone ning Pepleri 14 asuv ühiselamu.
    Riik on selleks aastaks eraldanud ülikooli ehitusteks miljoni ja kapitaalremontideks 13,3 miljonit krooni. Selle raha eest saaks remontida ühe õppehoone või ühiselamu. Ülikoolil on aga 7 ühiselamut ja ligi 120 hoonet nii Tartus kui selle ümbruses.
    TÜ on saatnud haridus- ja rahandusministeeriumile nimekirja oma objektide rahaliste vajaduste kohta ja taotleb riigilt tõhusamat abi. Aastaks 2003 näeb TÜ arengukava ette praeguse 8000 asemel 12 000 tudengi õpetamise. Ülikool pole aga praegu valmis tudengite arvu suurendama. Mitu hoonet on avariiohtlikus seisus ja lagunemine on kohati ületamas kriitilist piiri.
    «Viimased 10 aastat pole ülikool riigilt saadud rahaga suutnud katta oma hoonete amortisatsiooni ja meie infrastruktuur laguneb,» märgib rektor.
    «Kui ehitaksime põllule täiesti uue peahoone, saaksime hakkama vähema ruutmeetrite arvuga tudengi kohta, kui praegu kasutame,» filosofeerib Aaviksoo.
    Ainuüksi peahoone vundamendi tugevdamisele on krooniajal kulunud 18 miljonit ja veerandsada aastat tagasi kulutati selleks ka hulk rublasid.
    «Arvestuste kohaselt saaksime olemasolevad hooned korda viie aastaga, kui igal aastal oleks selleks kasutada 100 miljonit krooni,» kinnitab rektori sõnu TÜ arhitekt Martti Preem. Oodata ei saa
    TÜ nõukogu leidis, et ainult riigilt raha oodates võib mõni maja päris ära laguneda ja otsustas võtta ehituslaenu ning kinnitas rekonstrueeritavate objektide nimekirja. Esimene laenusoov on 75 miljonit krooni. Selle saamiseks on pöördutud Eesti kahe suurema panga poole.
    «Peame läbirääkimisi ka 200 miljoni krooni suuruse sihtotstarbelise laenu võtmiseks ühiselamute remondiks ja ühe uue ehitamiseks,» märgib Aaviksoo.
    «Ühispank on meile teinud päris soodsa ettepaneku, et ainult vahendavad ja teenindavad seda välispangalt ülikooli tarbeks võetavat laenu,» lisab TÜ haldusdirektor Riho Illak. Tema sõnul taotletakse lisaks TÜ nõukogu nõusolekule ka haridusministeeriumi ja valitsuse aktsepti ning täiendavat tagatist selle suurlaenu võtmiseks.
    Tegelikult käivad tööd praegi rohkem kui poolesajal ülikooli objektil.
    «Oleme laenude suhtes väga ettevaatlikud ja konservatiivsed,» kinnitab Illak. Et mitte ülikooli raha intresside maksmiseks kulutada, on püütud seniseid ehitusi finantseerida teaduskondade ajutise vaba rahaga, mis pärast laenu võtmist tagasi antakse.
    Haridusministeeriumile ja valitsusele esitatud vajaduste nimekirjas märgib ülikool oma ühiselamute remontimiseks ja ühe juurdeehitamiseks vaja minevaks summaks 360 miljonit krooni.
    «Eesti riigis on lahendamata küsimus, kelle ülesanne on avalik-õigusliku ülikooli tudengitele õppimiseks sotsiaalmajanduslike tingimuste loomine,» nendib Aaviksoo.
    Ülikoolil on 8000 tudengi jaoks 2500 ühiselamukohta, mõnes neiston elamistingimused lausa lubamatult halvad. Majutuskohtadest on juba aastaid püsivalt puudus.
    «Oleme lähtunud tänapäeva normidest ja saanud ühe uue ühiselamukoha maksumuseks ligi 300 000 krooni,» märgib Aaviksoo.
    «Mulle on Tartu ülikooli vajadused arusaadavad, aga peame kahjuks siiski lähtuma võimalustest ja kõik koolid vajavad investeeringuid,» selgitab haridusminister Mait Klaassen, endine Eesti põllumajandusülikooli rektor. Tema sõnul lisandub riigieelarvest järgmiseks aastaks kõikide ülikoolide peale kokku 118 miljonit tänavusest rohkem, kuid investeerimisvajadusi see kaugeltki ei kata.
    «Ülikool soovib, et riik maksaks ühiselamute remondiks ja ehitamiseks võetava laenu intressid ja ka osa põhisummast,» märgib Klaassen. Haridus- ja rahandusministeeriumis on arutatud ühiselamutega seonduvaid investeeringutevajadusi, kuid lõplikku seisukohta täna veel pole.
    «See on selge, et laenu tuleb võtta, aga enne pea laenusilmusesse panekut tuleb selgeks teha, kes ja millistest vahenditest laenu tagasi maksab,» ütleb Klaassen.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.