Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Võsa asemele tenniseväljak

12. august 1998, 00:00

Erinevate hinnangute järgi on tenniseväljakuid linna-dest rohkem ja valdadest vähem. Eesti tenniseliit ühendab 34 tenniseklubi ja igal klubil on vähemalt üks väljak. Liidu peasekretäri Mati Kuuma sõnul võib praegu Eestis olla ligi 160 tenniseplatsi ja neid rajatakse pidevalt juurde.

«Möödunud nädalal avati Kuressaares 3 uut väljakut, Otepää kanti on sel aastal rajatud 6 väljakut,» märgib Kuum. Tema sõnul tekib üha rohkem ka lausa koduseid tenniseplatse. Neid on oma elamu juurde rajanud näiteks endised sportlased Maria Aimre-Kull, Jaan Talts ja Enn Rohula.

Otepää ümbruse ööbimiskohad on talvel suusatajaist tulvil, kuid suvel jääb ainult kaunist loodusest puhkajate kohalemeelitamiseks väheks. Pakkuma on hakatud maastikujalgrataste laenutamist, järvedel on vesijalgrattad ja paadilaenutus, mõne puhkekoha juures ka palliplats.

Alates tänavusest suvest on aktiivselt hakatud Otepää ümbrusse rajama tenniseväljakuid. Juunis valmis Karupesa hotelli kõrval kaks platsi. Ka hotell Väike Bernhard kavandab väljakuid. Lisaks Otepää tenniseklubi ehitatud väljakuile saab tennist mängimas käia ka Käärikul. Tenniseplats on olemas Kuutsemäe suusamekas.

Kuutsemäe lähistel asuvas Arula motellis on ettevõtja Rein Kilk rajamas koguni kolme tenniseväljakut. Kilk omandas möödunud aasta detsembris oma firma Zum Zum kaudu Arula motelli, kus varem ettetellimisel seltskondlikke üritusi korraldati.

«Saime selles kaunis kohas küllalt kiiresti elu käima ja terve talve oli siin täismaja,» märgib Kilk. Kevadel võeti 40 majutuskohaga motelli ümbert maha võsa, planeeriti pinnas, paigaldati drenaa? ja ehitati kolm tenniseväljakut. Need on kavas katta spetsiaalse väljakukattega, mida kasutatakse näiteks Austraalia lahtistel meistrivõistlustel.

Arula motelli kolme tenniseväljaku rajamine läks maksma ligi pool miljonit krooni. Sellele lisanduvad veel katte ostmise ja paigaldamise kulud, mis on alla 300 000 krooni.

«Arvan, et savi-liivaväljakute rajamine tuleb palju odavam ja neid võiks Eestis olla palju rohkem,» arvab Kilk. Tema hinnangul pole ka tennisevarustus kuigi kallis.

«Avasime vaate Kolkja järvele, kus praegu õitsevad vesiroosid ja saab ujumas käia,» räägib Kilk. Tema sõnul on motell rahvast täis suusahooajal ja Lõuna-Eestis korraldatavate suurürituste ajal. Et täituvust tasuval tasemel hoida, tuleb pakkuda võimalikult palju lisateenuseid. Arula motellis on praegu laste tenniselaager, kus treeneri käe all harjutab 30 last.

«Ainult tenniseväljakud end tagasi ei teeni, kuid puhkekompleksi osana on nad vajalikud,» märgib Kilk. Tema arvates on sportlaste võistlusreiside kinnimaksmiseks sponsorlusena annetatud 10 000 krooni sisuliselt kadunud raha, kuid rajatud tenniseväljakud on kõigile avatud.

«Tennisemänguoskus on lisaks meeldivale ajaviitmisvõimalusele ka hea investeering, näiteks lääne kõrgkoolidesse õppima minnes võidakse kooli eest hästi tennist mängiv õppur õppemaksust vabastada,» teab Kilk. Tema sõnul ei peaks Eesti sportlasi suurvõistlustel saatma arvukas ametnike delegatsioon, vaid nende sõidu ja elamisraha eest võiks ehitada hoopis tenniseväljakuid, kus huvilised saaksid tasuta harjutamas käia.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing