Veini hinna ja kvaliteedi suhte määramine

Artikkel

- Uudised
- 13. august 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Veini hinna ja kvaliteedi suhte määramine
Nagu enamiku kaubagruppide, nii on ka veinide väärtustamise üheks kriteeriumiks nende hinna ja kvaliteedi suhe.
Veini kvaliteet sõltub mitme faktori summast, kuid tugineb kolmele olulisemale.
Hinna määrab metoodika keerukus ja veini küpsemisprotsessi pikkus. See omakorda sõltub valitud viinamarjasordi omadustest.
Hispaanias näiteks läbib enamik veine tammevaadi (Crianza), mis võimaldab suhteliselt lühikese perioodi vältel saavutada hea tulemuse.
Lühemate traditsioonide ja keskpärase kliimaga kärsitus Ida-Euroopas läheb vein müüki veelgi rutem: otse tankidest pudeldatuna. Keskpärast kvaliteeti toetab soodus hind.
Veinikuningad prantslased väärtustavad oma meistriteoseid pudelites. Kaua tehtud, kaunikene.
Viinamarja täisväärtuslikku arengu tagavad regiooni looduslikud tingimused. Siin võib veinimaade liigituse siduda veiniostuks vaja mineva rahasummaga.
1. Vana Maailm:
- Prantsusmaa;
- Hispaania;
- Itaalia;
- Portugal;
- Saksamaa.
Hea vein maksab alates 60--70 kroonist, «prantslased» alates 100 kroonist.
2. Uus Maailm:
- Ameerika (California, Argentina, T?iili);
- kontinendid (Austraalia, Lõuna-Aafrika, Uus-Meremaa). Sellest piirkonnas pärit hea vein peaks maksma vähemalt 80 krooni.
3. Ida-Euroopa:
- Ungari;
- Rumeenia;
- Bulgaaria. Nimetatud päritolu kvaliteetsete veinide hinnad algavad 50 kroonist.
4. Kreeka, Küprose, Tuneesia ja Iisraeli päritolu korralikud veinid maksavad alates 80 kroonist.
Eraldi grupina eksisteerivad:
5. Veinid-immigrandid ja nende mutatsioonid. Need on reeglina väljaspool päritolumaad villitud «vallaslapsed», mis on tuntud ainult tänu kaubamärgile.
Näiteks La Filou, Kindzmarauli, Sangria, El Tiempo, Castell Dessert, Attila, Torre de Valencia jne.
Nimetatud kaubamärkide veinid peaksid maksma vähemalt 30 krooni.
Tänapäeval on lisagarandiks eelpool toodule veinivalmistamist organiseeriva või reguleeriva struktuuri olemasolu, mis määrab tootmise reeglid ja kontrollib nende järgimist. Sünnitunnistus, mida eri riikides valmistatud veini passilt ehk pudeli sildilt võib lugeda, on näiteks Appelation Controlee Prantsusmaal, Denominacion de Origen Hispaanias jne.
Struktuuri puudumise korral iseloomustab veini aga regiooni majandus-poliitiline arengustaadium. Vaesuses siplevas, poliitiliselt lõhestatud või sõdades muserdatud riigis on kõik võimalik. Kõikuv ja mitte alati hinnale vastav kvaliteet on Gruusia, Albaania, Tuneesia, Bulgaaria või Moldaavia veinidel nende sünnimaa hetke olukorra peegelpilt.
Tootjapoolse hinna määrab veini kvaliteet. Eestis lisanduvad sellele:
- alkoholi aktsiis, pakendi aktsiis (ca 10 krooni), käibemaks 18%;
- transpordi hind ca 1--3 krooni pudeli kohta;
- maaletooja, hulgi- ja jaekaubanduse juurdehindlus kokku ca +50%.
Enne veini ostu oleks vaja leida vastus veel viimasele küsimusele: missuguses olukorras, mis puhul ja kellega-millega valitud veini juuakse või nauditakse?
Vältimaks sattumist piltlikult öeldes spordidressis teatrisse, smokingis piknikule ja Mercedes-Benzi sõiduautoga põldu kündma, peab arvestama kõiki ülaltoodud tegureid. Loogiline lähenemine nõuab võib-olla natuke rohkem aega ja vaeva, kuid kindlasti väljendab valitud vein teie suhtumist nii iseendasse kui kaaslastesse. Konservatiivset lähenemist peaks leevendama teadmine, et alati on olemas erandeid, mis kinnitavad reeglit.
Hetkel kuum