Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vene kriis kratsib Saksa marka
Kesknädal tõi taas kaasa dollari tugevnemise nii jeeni kui ka Saksa marga vastu. Mõne päeva taguseid tippusid küll ei saavutatud, kuid siiski käis dollar üle 147 jeeni taseme, enne kui kasumivõtt ning jaapanlaste kindel interventsioonilubadus ta taas alla tõid. Jeeni olukord läheb siiski üha raskemaks, sest varasemale Hiina teatele järgnes nüüd ka Taiwani teade jeenis hoitavate valuutareservide kärpimise kohta. Karta on, et vältimaks riigi valuutareservide drastilist kahanemist on varem või hiljem sama sunnitud tegema veel mõnedki riigid, mis tähendab aga uute suurte koguste müükipaiskamist.
Turgu ei huvitanud selles kontekstis ka Jaapani väliskaubanduse ülejäägi suurenemine ning keskpanga juhi Masaru Hayami sellega seotud kommentaar, mille kohaselt on jeen selgelt allahinnatud. Neljapäeva lõuna aegu levis aga kuuldus, et Jaapani pank kavatseb hoopis intressimäärasid muuta, mis lõi dollari isegi alla 145 jeeni, enne kui Jaapani Pank kuulujutu kummutas.
Margale sai kirstunaelaks üha süvenev kriis Venemaal, kus Saksa pankadel on suuri positsioone. Uue segaduse algatajaks oli Sorose kiri Financial Timesis, milles too soovitas rubla devalveerida ja siduda marga või dollariga valuutakomitee süsteemi kasutades. Üleöö käis dollar marga vastu isegi üle 1,8 piiri ent taandus siis.
Eriti närviliseks tegi paljusid, et Venemaa keskpank seadis piirangud pankadevaheliselt turult kohalike pankade poolt ostetavatele dollarikogustele. Neljapäeva pärastlõunal mark siiski tugevnes taas väidetavalt tänu üksikutele suurtele orderitele.