FT vaeb Venemaad

Venemaa võimalikke alternatiive analüüsides toob Briti majandusleht The Financial Times esmalt välja kriisi põhjused -- turgudel puudub usaldus rubla vahetuskursi püsimisse ning samuti kaheldakse, kas Vene valitsus tuleb toime oma võlakohustuste täitmisega. Usalduskriis püsib hoolimata IMFi abipaketist ning valitsuse edust riigieelarve tulude suurendamisel.

Möödunud nädala mustal neljapäeval tõusid valitsuse lühiajaliste võlakirjade int-ressid 210%-le, kui pankadevahelisel turul tekkis likviidsuskriis ning Vene pangad pidid kohustuste täitmiseks võlakirju realiseerima. Kui usaldus pankade vastu kaduma peaks ja hoiustajad oma raha välja viima hakkaksid, läheks pankadel nõuete rahuldamiseks vaja täiendavalt 25 mld dollarit.

Rubla toetamine on kahandanud Vene keskpanga reserve ning eelmisel nädalal viidi sisse ranged piirangud kohalike kommertspankade valuutaostudele.

Siiski leiab FT erinevalt Georg Sorosest, et Venemaa finantskriis ei ole kohe käes. Tänu IMFi abirahale suudab Venemaa valitsus võlakohustusi täita vähemalt poole septembrini ning seda isegi siis, kui valitsusel vahepeal uusi võlakirju emiteerida ei õnnestu. See annab Vene valitsusele ja lääneriikidele aega järgmise sammu kaalumiseks.

Üks alternatiiv on devalveerimine. See oleks aga riskantne -- arvestades Vene finantsturgudel toimuvat, pole nn kontrollitud devalveerimine mõeldav. See samm vallandaks paanika ning paiskaks rubla languskeerisesse. Nii nullitaks kõik valitsuse viimaste aastate edusammud ning tagajärjeks võib olla nii valitsuse kui reformide kokkuvarisemine. Teine võimalus on, et IMF suunab osa rubla toetuseks eraldatud abiraha Vene riigieelarvesse. Laenude pikendamise lihtsustumine peaks usaldust taastama.

See oleks aga ainult ajutine lahendus. Pikemas perspektiivis tuleb valitsusel oma võlad restruktureerida ning riigifinantsid korda seada. Valitsuse kogu sisevõlg ei ole suur, probleeme põhjustab eelkõige selle tagasimaksete struktuur. Suur osa võlast on lühiajaline. Viimane samm võla restruktureerimiseks oli kodumaiste võlakirjade konverteerimine dollarites nomineeritud väärtpaberiteks. Tagajärg oli Vene dollarivõlakirjade turu küllastumine ning ebastabiilsus. Mingi viis rublavõlakirjade tähtaegu pikendada tuleb valitsusel aga leida.

FT leiab, et Venemaa peab jätkama fiskaalreformi ja lääs eraldama lisaraha nii Vene võlakohustuste finantseerimiseks kui rubla stabiliseerimiseks. «Kuni valitsus jätkab mõistlikku reformiprogrammi, pole läänel muud alternatiivi, kui seda toetada,» kirjutab FT. FT-ÄP