Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas peaks toimima RLK väikeinvestor?
Soovitust anda on väga raske. Tal on alati kaks võimalust. Kas säilitada aktsiad ja oodata avalikku pakkumist või aktsiad maha müüa. Kumb valida, mina ei julge soovitada, sest mul puudub informatsioon selle kohta, mida Ruokatalo kavatseb edasi teha.
Küll aga arvan seda, et Ruokatalo peaks kuulutama välja avaliku pakkumise vähemusaktsiate kokkuostuks väikeaktsionäridelt ja seda sama hinnaga, millega teostati tehing Epeksi ja Talinvestiga. See oleks tema poolt ilus. Loomulikult ei saa teda ühegi seadusega selleks sundida. Väikeaktsionär peaks väga hoolega jälgima massimeediat, mis siis on firma edasised kavad, ja ajakirjanduse ülesanne oleks seda ka otse Ruokatalo käest küsida. Ilma infota ei saa teha investeerimisotsust.
Ma ei arva, et Rakvere aktsiad peaks ära müüma, sest omaniku vahetuse tõttu on ettevõttel suurem potentsiaal. Selles mõttes on tehing igati positiivne ja ilmselt lahendab RLK kapitali- ja investeerimisvajadused, toob sisse parema know-how.
Ja minu teada, kui ettevõtet osta, ei pea tegema 100 protsendile aktsionäridest sarnast pakkumist. Kui börsiettevõte jääb avalikuks ettevõtteks edasi, siis tal piisab kokkuleppest tuumikinvestoriga.
Lugu oleks kahtlane siis, kui RLK ütleb, et ta tuleb börsilt ära ja teistele väikeaktsionäridele pakub aktsia eest 1 krooni. Praegu, kui ta on teatanud, et jääb börsile, sellega seoses probleeme ei ole. Kaubeldav osa peaks aktsia hinna paika panema. Omanikuvahetuse kontekstis ei tasuks müüa.
Mis puudutab Eesti väärtpaberituru hetkeolukorda ning naaberturge jne, siis see on teine kontekst.
Avaliku ettevõtte puhul, kus kontroll ettevõtte üle 80% ulatuses läheb strateegilise investori kätte, on tõenäosus, et väikeinvestorite huve ei ole keegi võimeline kaitsma, väga suur. Ei suudeta ühelgi üldkoosolekul väikeinvestoreid päästvaid otsuseid läbi suruda.
Väikeinvestorid võiksid mingil moel koopereeruda. Ennekõike peaksid asjast huvitatud tegema kõva lobitööd selleks, et börs või väärtpaberiamet võiks mõelda vastavasisulise seadustiku peale. Kuigi kui on välja hõigatud see, et RLK kui börsiettevõte sai börsilt kauplemisaja pikendust kuni järgmise aasta juulini, siis suure tõenäosusega on tegemist ikkagi sellise surnud ettevõttega, kui just Rakvere majandustulemused oluliselt ei parane. Saneerimise käigus võib ettevõtte müük ja kasum hoopiski väheneda, mis tähendab seda, et hoida aktsiaid puhtalt selle nimel, et Rakvere on kõva kompanii, pole võib-olla kõige mõistlikum. Kuid aktsionärid olid ka varem samas seisus. Ettevõtte kohta olulisi uudiseid ei olnud ja Rakvere nagunii kauples börsi kaitsva tiiva all.
Ilmselt tuleks hoolega jälgida turgu. Kindlasti on müük väikeaktsionäride jaoks ebasoodus samm, eriti kui Ruokatalo teatab, et tal ei ole selle 20 protsendi aktsiate vastu huvi.