Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Swedbank suurendas osalust Hanspangas
Tallinna börs tundus möödunud nädalal elavat nagu omas maailmas. Finantsmaailma haaranud paanika Aasias ja Venemaal puhkenud uue kriisilaine pärast kõigutas pea kõiki aktsiaturgusid, Tallinna börs liikus aga omas rütmis ja langes üpris tagasihoidlikult.
Kuni reedeni kõikus ÄP indeks kitsas vahemikus 400 punkti ümber, jäädes enamasti sellest ülespoole. Reedel viis Venemaa järjest teravnev finantskriis liikvele ka Tallinna börsi, mis hommikuse kõikumise järel rahunes veidi allpool 400 punkti taset.
Tallinna börsi muud maailma eirava liikumise taga oli möödunud nädalal Helsingi börsil valitsenud tugev ostusurve Hansapanga aktsiale. Hansapanga kui Tallinna börsi juhtaktsia positiivne areng muutis investorid tähelepanelikuks ja avaldas toetust ka teistele aktsiatele.
Kogu nädala vihjasid maaklerid mingile salapärasele investorile, kes ostab suurtes kogustes Hansapanga aktsiat kokku. Reedel sai selgeks ka selle salapärase investori isik -- Swedbank. Nimelt teatas Swedbank Hansapangale (ja Hansapank börsile), et on suurendanud oma osaluse Hansapangas 10,29%ni. Swedbank oli varem Hoiupanga suurim aktsionär, omades panga aktsiatest 19,9%, kuid pärast Hoiu- ja Hansapanga ühinemist langes tema osalus uues pangas 6,97%-le. Seega on Swedbank viimasel ajal ostnud 3,32% ehk 1,95 mln uue Hanspanga aktsiat, mille koguhind praeguse 61 kroonise hinnataseme juures on ligi 120 mln kr.
Arvestades Swedbanki huvi olla Eesti pangandusturul kaasarääkija, oleks küllalt loogiline, kui nad sooviksid oma osalust Hansapangas veelgi suurendada. See tähendaks aga ostusurve jätkumist Hansapanga aktsiale ja täiendava raha liikumist Tallinna börsile.
Möödunud nädalal suuremad pangad oma juulikuu majandustulemusi veel ei avaldanud. Ainsana tegi seda EVEA Pank, kes teavitas investoreid 1,07 mln kroonisest kuukasumist. Juuli peakski pankadele normaalse kasumi tooma, kuid võib ses osas erandlikuks kujuneda, sest augustis näiteks on Venemaa ja teised aktsiaturud küllalt järsult kukkunud ning maailmas süvenev finantskriis ähvardab pankadele välisraha taas kallimaks muuta.
Kui pangandussektori indeks püsib veel rohkem kui 100 punkti kõrgemal selle aasta madalaimast 330 punkti tasemest, siis tööstusindeks kukkus neljapäeval kõigi aegade madalaimale tasemele. Möödunud sügisel, börsi kõrghetkel 100 punktilt alustanud tööstussektori indeks kukkus neljapäeva õhtuks 44,11 punktile. Reedel langemine jätkus ja indeks lõpetas veel ligi punkti võrra madalamal.
Aktsiahindu tõmbab tööstussektoris alla tööstusaktsiate vähene likviidsus, mistõttu on kauplemine nendega muutnud pea olematuks, ja kriis Venemaa majanduses, mis lööb väga valusalt Eesti suuri tööstusettevõtteid, mille põhiturg asub just idas.
Reedel teatas veidi üle kolme nädala börsilt eemal olnud Tallinna külmhoone, et äriregister registreeris ASi Piimar ühinemise ettevõttega. Ilmselt tehakse vastav kanne varsti ka ASi Jäälill ühendamise kohta. Seejärel ilmselt taotleb Tallinna külmhoone börsi noteerimiskomisionilt taas aktsia noteerimist börsi lisanimekirjas. Kuigi eelmist keeldumist ja vabaturult eemaldamist komisjon ei põhjendanud, võib loota, et järgmine taotlus saab positiivse vastuse. Möödunud nädalal vahetati Viru Ranna nõukogu otsusel välja küll ettevõtte juhtkond, kuid aktsia edasise saatuse kohta pole ikka veel selgust.