Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rubla langus raputab Eestit

18. august 1998, 00:00

Eesti suuremad Venemaale kaupa eksportivad firmad saatsid eile oma esindajad Moskvasse selgust tooma rubla kursi muutuse tagajärgedest.

Tallinna piimatööstuse toodangut eksportiva aktsiaseltsi Epexim direktor Peeter Raid ennustas oma ettevõtte Venemaa ekspordi mahu vähenemist kuni kolm korda. Epexim müüs seni Venemaale 30--40 miljoni krooni eest piimatooteid kuus, millest jääb nüüd järele vaid ligi 14 miljonit krooni.

Raid ütles, et kuigi lepingud on sõlmitud USA dollarites, ei saa Epexim suurt osa oma Venemaa partnerite raha kätte, sest valuutaarveldused on Venemaal külmutatud.

Eesti suurima piimatoodete eksportija aktsiaseltsi Ühinenud Meiereid juhatuse esimees Aivar Pärgmäe ütles, et rubla kursi vabakslaskmine ei mõjuta otseselt tema ettevõtet, kuid toob kahju Eesti toodete Venemaale importijatele.

Ühinenud Meiereidel on Pärgmäe sõnul kogemus rubla eelmise superinflatsiooni ajast. «Me müüsime siis ja müüme ka nüüd Venemaale edasi,» ütles Pärgmäe.

Tänavu esimesel poolaastal eksportis ühinenud Meiereid Venemaale ligi 312 miljoni krooni eest, mis on 70 protsenti kontserni ekspordimahust.

Vannitootja Balteco kommertsdirektor Teet Lilleorg ütles, et firma eksport Venemaale väheneb tõenäoliselt 20 protsendi võrra, sest nii palju venelaste rahast läheb devalveerimisega kaduma.

Kui vene rubla devalveerub üle 15 protsendi, peab Eesti kehtestama oma majanduse kaitseks tollid või devalveerima krooni, ütles peaministri majandusnõunik Heido Vitsur. Eesti tootjatel pole enam võimalik Venemaale endises mahus müüa, kuid Vene tootjad saavad odavnenud rubla tõttu eelise. Eesti kaubavahetusbilanss Venemaa suhtes halveneb, ütles Vitsur.

Vitsuri sõnul satub rubla devalveerimise tõttu esmajoones löögi alla suures mahus Venemaale eksportiv toiduainetetööstus ja turvavööde tootja Norma, sest venelaste ostujõud väheneb. Eestis võib toiduainetetööstuse arvelt suureneda tööpuudus ja väheneda riigieelarve maksutulud. Rubla langus mõjutab otseselt ligi kolmandikku Eesti väliskaubanduse mahust.

Eesti seisab Vitsuri sõnul valiku ees, kas loota senisele turu iseregulatsioonile või asuda turgu kaitsma. «Kui kolmandik kaubanduspartneritest devalveerib oma valuuta, siis tuleb küsida, kas senine kaubandusre?iim on Eestile kasulik,» ütles Vitsur. Ta lisas, et pooldab imporditollide kehtestamist.

Teine peaministri majandusnõunik Aare Järvan ütles, et eile ei juhtunud turgudel midagi nii katastroofilist, et Eesti valitsus peaks kiires korras mingisuguseid erimeetmeid rakendama. Järvan kinnitas, et valitsus ei kavanda Eesti eksportijate toetamiseks rahasüste, maksusoodustusi või lisagarantiisid.

Eesti Panga avalike suhete juht Andres Kuusmann ütles, et krooni devalveerimise jutud on seotud üksnes spekulatiivsete huvidega.

«Krooni devalveerimine ei tule kõne alla, sest kroon pole vene rublaga seotud ja konservatiivne rahapoliitika on ennast Eestis seni õigustanud,» ütles Kuusmann.

Hansapanga finantsdirektor Erkki Raasuke ütles BNSile, et intressimäärade tõusu ulatus sõltub Eesti pankade võimest välisspekulantidega forvardtehinguid sõlmida. Raasukese sõnul poleks mingi probleem tõsta Eesti krooni intresse 30 protsendini.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing