Uudised
18. august 1998 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Löök Eesti toidueksportijatele

Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur ütleb, et kui Vene rubla odavneb rohkem kui 15 protsenti, satuvad Eestis löögi alla esmajoones talupidajad ja piima töötlejad, sest Venemaa tootjad kasutavad sealset, odavamaks muutunud toorainet.

«Kogu Eestit ümbritsev maailm kuni idapiirini on kriisis ja surub meile peale,» lausub Heido Vitsur. Ta lisab, et Eesti siseturg võib sattuda odava Vene salakauba surve alla. Valitsusel pole kriisi vastu võitlemise meetodid välja töötatud, sest Eesti elab üle esimest taasiseseisvumise järgset majanduslikku surutist.

Praegu ei ole Eesti ettevõtted peaministri nõuniku hinnangul veel kahju kandnud, sest lepingud Vene partneritega sõlmiti dollari baasil.

Suurimad Eesti toodangu Venemaale eksportijad on toiduainetööstused. Tootjate ekspordikahjusid pole võimalik ette ennustada, sest väliskaubanduse statistika ei esita analüüsiks vajalikke andmeid.

Kuna puudub ülevaade Eesti netoekspordist, asuvad kaubanimetustest Venemaa-ekspordi edetabeli tipus ka-kaooad ja autod, mis tegelikult on transiitkaup.

Kui Eesti tootjad, kes Venemaale ekspordivad, otsustavad säilitada senise kasumitaseme, peavad nad loovutama seni kätte võidetud turuosa, mis toob kaasa vallan-damiste laine. Turuosa, tootmismahu ja töötajate säilitamine toob aga kaasa kasumite kokkukuivamise. Vitsur ennustab Eesti majanduskasvu pidurdumist, sest Eesti kauba ülesostjad ei suuda tõenäoliselt seniste hindadega tasumist jätkata.

Eesti ühe suurima piimatoodete Venemaale eksportija Ühinenud Meiereide nõukogu esimees Enn Sokk ütleb, et tema ettevõte ei kavatse Eestis tootmist vähendada, et säilitada kasuminäitajaid.

Selle aasta seitsme esimese kuuga jõudsid Vene kaubandustakistuste tõttu Soku sõnul vaid mõned üksikud piimatootjad kasumisse ning kaotada pole midagi. «Jutud, et venelased võtavad rubla suurema ujuvuse tagajärjel kasutusele oma tooraine, ei pea paika, sest neil pole oma toorainet,» ütles Sokk.

Ühinenud Meiereide külmutusautod või, keefiri ja hapukoorega sõidavad praegugi Moskva poole, sest sealsed ülesostjad pole tellimusi vähendanud. Ükski piimatoodete tellijatest pole seni kaupa hulgiladudes kinni hoidma hakanud. «Inimesed tahavad iga päev süüa,» märgib Sokk. Ekspertide hinnangul moodustab imporditud toiduainete osakaal Moskva ja Peterburi turul 70 protsenti.

Tallinna piimakombinaadi toodangut Venemaale eksportiva aktsiaseltsi Epexim direktor Peeter Raid aga nendib, et ekspordimahtu Venemaale tuleb vähendada, sest kasu-minumbritega enam mänguruumi pole. «Müüme Venemaale omahinna lähedase hinnaga,» lisab ta.

Epexim otsustas eile, et vähendab seni kuni 40 miljoni krooni suurust eksporti Venemaale kuni 30 protsenti. Tallinna piimakombinaat pole veel tootmise vähendamisest ja vallandamistest teatanud.

Nii Ühinenud Meiereid kui ka Epexim püüavad kaotusi Vene turul korvata ekspordi suurendamisega Ukrainasse.

Aktsiaselts Kalev jõudis eks-pordiolude halvenemist ennetada, sest ostis juba eelmisel aastal Venemaal kaks kondiitritoodete tehast, räägib Kalevi peadirektor Tõnis Allik. Kalev viib rubla deval-veerimise tõttu suurema osa Vene eksporti teenindavast tootmisest juba tänavu üle Venemaale, ehkki kavatses seda teha alles järgmisel aastal.

Kalev eksportis tänavu esimesel poolaastal Venemaale üle 40 miljoni krooni eest, mis moodustab 20 protsenti ettevõtte tootmismahust.

Allik ütles, et Kalev elab rubla devalveerimise üle kergemini kui piimatootjad, sest ta kasutab imporditavat toorainet ja ei pea tootmise ümberkorraldamiseks Euroopa Liidu normidele vastavusse viimiseks tegema sama suuri investeeringuid.

Eesti ühe suurema autode eksportija Saksa auto müügijuht Jussi Pärnpuu ütleb, et kuna Venemaal makstakse autode eest vaid välisvaluutas, ei vähenda rubla kukkumine otseselt Eesti automüüjate tulusid. Venelastel on edaspidigi kasulik osta autosid Eestist, sest siin on need odavamad kui kusagil mujal, selgitab Pärnpuu.

«Vene autodiilerid kasutavad seaduste halle tsoone ja ei maksa Eestist ostetud autode pealt suuri makse, mida Venemaal kauplevad esindused maksma peavad,» lisab ta. Saksa auto müüs tänavu esimese seitsme kuuga Venemaale 182 Volkswagenit ja 202 Audit. Venelasest diiler ostab auto Tallinnast salongist nagu tavaline klient ja eestlasest müüja ei kohtu auto tulevase omanikuga.

«Venelane, kes tahab osta uut autot, on valuuta selleks juba kõrvale pannud,» ütleb Pärnpuu.

Kuigi valitsusel pole saabuva kriisi vastast kava välja töötatud, peab seniste töösuundade intensiivistamine Vitsuri sõnul halvemaid tagajärgi siiski vältima. Valitsus kavatseb kriisi pidurdamiseks tugevdada tolli ja piirivalvet, aidata ettevõtjaid alternatiivsete turgude leidmisel, tõhustada kontrollimehhanismi kvaliteedi ja sanitaarnõuete suhtes ning takistada rikutud hindadega ebaausat konku-rentsi importkauba puhul.