Stagnaaegsed elumajad vajavad lisasoojustamist

19. august 1998, 00:00

Enamik nõukogude ajal ehitatud majadest on puuduliku soojapidavusega. Paneelmajade välispiiretes on kõige väiksema soojapidavusega kohtadeks uksed ja aknad. Korruelamus moodustavad aknad jahtuvast välispiirdest 20--25% -- mida suuremad on aknad, seda suuremad on soojakaod.

Paneelmajade aknad peaksid olema kolme- või kahekordse klaasiga. Kahekordse klaasi puhul peab üks klaas olema selektiivklaas. Sellise variandi puhul on võimalik saavutada isegi parem soojapidavus kui kolmekordse klaaspaketi puhul, samuti on kahekordse selektiivklaasiga klaaspakett kolmekordsest odavam ja kergem.

Akende vahetamist planeerides võib kaaluda mitmeid variante. Rahaliselt on kõige soodsam valida plastaken. Plastakende pakkujaid on Eestis mitmeid ja valmistustähtajad pole eriti pikad.

Teine variant on puit- või puit-alumiiniumaken. Kvaliteetne puitaken on kindlasti kallim kui plastaken, kuid loomulikult ka prestii?ikam.

Kolmas variant on metallprofiilaken (tavaliselt alumiiniumist, harvem ka terasest). Selline aken sobib eelkõige büroosse ja on eelnevast kahest kallim ning pikaealisem.

Pärast uute akende valimist on järgmiseks sammuks välisseinte soojapidavuse parandamine. Siin tuleb lähtuda maja konstruktsiooni eripäradest ja võimaliku investeeringu suurusest Välispiirete soojustamine annab tuntava kokkuhoiu küttekuludes. Soojustamise planeerimisel peab jälgima ka maja fassaadi olukorda -- maja soojustamisega väljastpoolt on võimalik ühendada ka fassaadi remont.

Soojustuseks võib kasutada klaas- või kivivilla, väiksemate hoonete puhul ka polüsterooli. Fassaadikatteks on mitmeid võimalusi: krohvviimistlus, fassaadiplaadid, tellisvooderdus (see eeldab üldjuhul ka täiendava soklilaienduse ehitamist).

Suurepinnaliste objektide kiireks soojustamiseks kasutatakse tihti ka spetsiaalseid, kombineeritud fassaadikatteplaate, kus soojustus on kaetud fassaadiviimistlusmaterjaliga juba tehases.

Oluline on jälgida, et fassaadi välispinnale ei tekiks niiskust mitteläbilaskvat kihti. Peab olema tagatud konstruktsiooni normaalne hingamine ning tuulutus.

Eelpool kirjeldatud soojustamist saab kasutada kas kogu hoone või üksiku fassaadi soojustamisel. Probleem tekib siis, kui näiteks kortermajas soovib ainult üks korteri-omanik oma välisseinu soojustada.

Kivihoonete välisseinte soojustamisel seestpoolt tuleb kindlasti eelnevalt konsulteerida spetsialistiga, sest on oht rikkuda seinakonstruktsiooni niiskusre?iimi. Seinad on kivimajal tavaliselt ka hoone kandev element.

Seina soojustamisel seestpoolt nihkub kastepunkt (punkt seinakonstruktsioonis, kus talvel temperatuur on 0 °C) seina sisemise pinna poole. See toob kaasa üha suurema seinaosa läbikülmumise talvel ning iga külmumistsükkel lõhub kivikonstruktsiooni.

Puitkonstruktsiooniga hoonete puhul võib välisseinu soojustada ka seestpoolt. See on ka oluliselt odavam kui väljast soojustamine. Seestpoolt on otstarbekas soojustada üldise suurremondi käigus, kui seinad kaetakse kipsplaadiga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing