Metalltoodete töötlemiseks kaalu pulbervärvimist

Metallpindade katmisel korrosiooni-kindluse suurendamiseks võib kasutada galvaanilist töötlust, anodeerimist või värvimist. Pindade värvimine jaguneb märg- ja pulbervärvimiseks. Kui galvaanilise töötlus tagab vaid pinna korrosioonikindluse, siis pulbervärv täidab peale selle ka dekoratiivset eesmärki, võimaldades arhitektidel kasutada väga laia värvigammat. Pulbervärvide eeliseks märgvärvide ees on nende suur mehaaniline tugevus, ilmastikukindlus, kemikaalikindlus, tuleohutus ja keskkonnasõbralikkus.

Pulbervärvimine võimaldab värvida metallist ehitus-, sisustus- ja eritooteid. Eestis saab töödelda elemente suuruses 6500x1500x500 mm ja nende mõõtudega sobivaid profiile, kassette, ehituselemente ja tööstustooteid.

Pulbervärvide tootjad annavad värvidele kümneaastase garantii, kuid see eeldab, et värvitavad materjalid peavad enne värvimist läbima õige eeltöötluse, mis tagab pulbervärvi püsimise värvitud pinnal ning vastavuse kõigile talle esitatud nõuetele. Seega on materjalide eeltöötlus kogu värvimistsüklis kandev osa, mille käigus materjal pestakse ning töödeldakse, et saavutada aluspinnale vajalik nakkevõime. Kasutatavad kemikaalid on raskemetallivabad ega tekita kahju loodusele.

Näiteks Inlook Colori eeltöötlusliin on kohandatud alumiiniumi ning tsingitud materjalide töötlemiseks. Alumiiniumi eeltöötlusel läbib materjal 14 etappi. Kõrgepinge-värvipüstolite ja efektiivse õhujuhtimise kaasabil tekib ühtlase kvaliteediga värvipind. Värvitud materjali kvaliteedi kontrollimiseks tehakse kümmekond kontrolltesti värvimisprotsessi tulemuse kohta (saagimis-, lõike-, löögi-, painutus- jm testid).

Orgaanilise päritoluga lahusteid sisaldavad vedelvärvid on tuleohtlikud. Pulbervärvid moodustavad õhku sattudes teatud kontsentratsiooni juures plahvatusohtlikke segusid, kuid tolmuplahvatuseks on vaja 100 korda rohkem süüteenergiat kui vedeldi ja õhusegu plahvatuseks.

Üheks keskkonda mõjutavaks faktoriks pulbervärvide kasutamisel on energiakulu. Mõõtmisi on tehtud eri suurusega seadmete kohta. Tulemused näitavad, et võrreldes tavaliste värvimismeetoditega saab pulbervärvidega värvimisel energiakulu vähendada tihti enam kui poole võrra, kuigi viimased vajavad kõvenemiseks suhteliselt kõrgemat temperatuuri. Energia kokkuhoid saavutatakse tänu väiksemale õhukulule värvimiskambrites ja ahjudes ning tänu sellele, et pulbervärvimise juures ei teki aurustumist.

Õhu- ja veesaastamise oht on pulbervärvide kasutamisel on minimaalne, sest need on vabad klassikaliste vedelvärvide puudustest -- ei sisalda vedeldeid-lahus-teid, mida vedelvärvide koostises on tavaliselt 50--70%.

Pulbervärvide kõvenemisel eralduvad gaasid moodustavad vaid 0,5--1% värvihulgast ja koosnevad peamiselt veeaurust, kuid võivad sisaldada ka alkohole, estreid ning aldehüüde. Need gaasid juhitakse ventilatsiooni kaudu ahjudest välja, värvimisruumidesse nad ei pääse ja nende koguseid loetakse ohututeks.

Pulbervärvi kaod on minimaalsed, sest värvimiskambrist väljuv õhk juhitakse korduvkasutusseadmetesse, kus kõik värviosakesed eraldatakse ning juhitakse tagasi värvipüstolisse.

- ilmastikukindlus

- piiramatu värvivalik

- mehaaniline tugevus

- happekindlus

- pigmendipüsivus

- keskkonnasõbralikkus

- tuleohutus