Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kriisid raputavad Põhjamaid

28. august 1998, 00:00

Majanduse ülekuumenemise vältimiseks on Norra keskpank jätkuvalt tõstnud peamisi intresse, viimati esmaspäeval, mille järel pikaajaline intress oli 8%, seega tunduvalt kõrgemal kui ülejäänud Euroopas. Samal ajal teatas pank, et edaspidi ta loobub tugiostudega krooni kursi kaitsmisest.

«Tegemist ei ole krooni devalveerimisega, me taastame krooni kursi selle varasemal tasemel,» rõhutas keskpanga juht Kjell Storvik. «Norra majandus on tsükliline, sõltudes tugevalt toormest ja laevandusest. See tekitab eriprobleeme, mida ei saa lahendada rahapoliitikaga, vaid finantspoliitikaga.»

Selle nädala algupoole on investorid massiliselt Rootsi väärtpabereid müünud, mis on kergitanud intresse ja alandanud Rootsi krooni kurssi ning tähendab Rootsi jaoks kahe viimase aasta halvimat arengut. Rootsis puhkenud paanika põhjuseks on asjatundjate sõnul asjaolu, et maailma investorid kujundavad praegu oma portfelle ümber ja vabanevad kõigest, mis on vähegi ebakindel.

«Rootsi sattumine Norraga ühte patta on kahetsusväärne, sest nende majanduse areng on erinev,» arvas Rootsi keskpanga juht Urban Bäckström. «Norra on teises konjunktuurifaasis ja naftaeksportijana mõjutatud madalast naftahinnast. Rootsile tuleb madal naftahind hoopis kasuks, samuti on tema maksebilanss ja eelarve ülejäägiga.»

Taani kroon on rahutused valuutaturul seni suhteliselt valutult üle elanud, sest Taani keskpank hoiab jätkuvalt krooni püsikurssi Saksa marga suhtes. See seab aga raskustesse eksportöörid, sest raskeneb eksport Rootsi ja Norrasse, kus valuuta on nõrgenenud.

Kui välismaalased hakkavad müüma obligatsioone, on erinevus Taani ja Rootsi vahel see, et kui Rootsi kroon nõrgeneb, siis Taani kroon säilitab kursi tänu keskpanga tugiostudele, mida seni on tehtud 10--20 mld krooni väärtuses.

Taani analüütikud oletavad, et Taani satub järgmisena rahvusvaheliste valuutaspekulantide rünnaku alla.

Kui Norra krooni ja Vene rubla nõrgenemine avaldab Soome ekspordile suhteliselt väikest mõju, siis Rootsi krooni odavnemine on hoopis tõsisem. Näiteks Soome metsatööstuse ekspordist, mille väärtus on 21,6 mld Eesti krooni, on ca 40% arvestatud Rootsi kroonides. Seega läheks krooni pikaajaline nõrkus Soome metsatööstusele kalliks maksma.

Seni on Soome marga kurss Saksa marga suhtes püsinud ning intressid muutmata. Ainult EMU on Soomet valuutavapustusest päästnud. Rootsi tegi sealt väljajäämisega suure vea, ütles soome analüütik Kim Lindström. DI-KL-ÄP

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:57
Otsi:

Ava täpsem otsing