Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Balti piirkond Norra prioriteet

01. september 1998, 00:00

Norra ja Balti riikide majanduskoostöö edendamine kuulub ühe osana Norra valitsuse lähipiirkonna poliitikasse. Norra valitsus peab oluliseks toetada Balti riikide suveräänsust ning stabiilse demokraatia ja turumajanduse arengut nendes riikides, kirjutab Norra majandusminister Lars Sponheim eile alanud Norra kuningapaari visiidi eel majanduslehes Dagens N¿ringsliv.

Seda kinnitavad ka Norra valitsusliikmete sagenenud visiidid Balti riikidesse -- peaminister Kjell Magne Bondevik võttis jaanuaris osa Riias toimunud Läänemere-äärsete riikide tippkohtumisest, majandusminister Lars Sponheim viibis juulis Vilniuses toimunud kaubandusministrite kohtumisel.

Nii nagu kolm Balti riiki omavahel erinevad, on erinev ka Norra firmade investeeringute profiil.

1997. aastal oli Norra üks suuremaid välisinvestoreid Eestis, jäädes alla vaid Soomele. Enamjaolt on Eestis kanda kinnitanud suurfirmad. Majandusminister loodab, et edaspidi jõuavad suurfirmade kiiluvees ning nende kogemusest õppides kohale ka väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.

Lätis paistavad esimeses järjekorras silma Norra firmade suurinvesteeringud kaubandusse ja kinnisvarasse. Leedus on suurem osakaal väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel. Suur osa selles on kahe riigi kohalike omavalitsuste koostööl.

Majandusalase koostöö edendamiseks Balti riikidega soovib Norra valitsus nii kahepoolsete kui multilateraalsete kontaktide kaudu luua majandusringkondadele Balti riikides veelgi soodsamad ettevõtlustingimused. Sellele aitab kaasa nii Balti riikide vastuvõtmine maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks kui ühinemine Euroopa Liiduga, lisaks EFTA raames Balti riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingutele.

Valitsus püüab koostööd omalt poolt stimuleerida tõstes Balti riigid Kesk- ja Ida-Euroopa jaoks koostatud koostööprogrammis prioriteetse investeerimispiirkonna staatusesse. Teisalt on valitsus teinud ettepaneku muuta garantiitingimused Balti ja SRÜ riikide jaoks paindlikumaks ning kaotada vastugarantiide nõue.

Lars Sponheim leiab, et Norra firmade senised kogemused Balti riikides on Norra majanduse jaoks oluline ressurss, mis koos valitsuse jõupingutustega soodsamate ettevõtlustingimuste loomiseks peaks Norra firmade aktiivsust Balti riikides oluliselt suurendama.

1997. a kaks suurimat investorit olid laevakompanii Tschudi & Eitzen, kes omandas aktsiate kontrollpaki Eesti Merelaevanduses, ning meediakontsern Schibsted, kes omandas osaluse ASis Taska. Schibstedi investeeringule on tänavu lisandunud 92,5% ASist Postimees ning ligi 90% ASist Sõnumileht.

Statoilil on Eestis 14 tanklat, plaanis on rajada 20--25 bensiinijaama.

Hydro Texaco on siiani avanud kuus tanklat.

Akeri investeering Kunda tsemenditehasesse on siiani Norra erasektori suurimaid investeeringuid Balti riikidesse.

Teiste suuremate investorite hulgas on ravimitootja Nycomed Sefa, valgusteid ja kütteseadmeid tootev Glamox, jaekaubanduskett Rema 1000, Pripps Ringnes on Saku õlletehase üks omanikke. Mitmed Norra firmad on tegevad kala- ning puidutööstuses.

  • investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping (15.06.1992)
  • topeltmaksustamise vältimise leping (01.01.1994)
  • kahepoolne tollikoostöö kokkulepe (20.04.1994)
  • Eesti Vabariigi ja Euroopa vabakaubandusassotsiatsiooni (EFTA) riikide vaheline vabakaubandusleping koos lisaprotokolliga põllumajandussaaduste kohta (01.10.97)
  • DN-ÄP

    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing