Rumaluse hind

Lugedes riigikontrolli poolt riigi raha Maapanka paigutamise kontrolli-misel tehtud järeldust, selgub, et riigiametnike rumaluse, lohakuse ja hoolimatuse tõttu on riik kaotanud umbes 400 miljonit krooni oma raha. Kõrged riigiametnikud, kelle tegevus või tegevusetus selle põhjustas, on aga seni ametis.

Hoides tööl ebakompetentseid inimesi, näitab valitsus, et ei pea rahavoogude juhtimist oluliseks. Selline suhtumine läheb kalliks maksma ja vähendab kodanike usaldust riigi vastu.

Valitsus ei tohi silmi kinni pigistada ja teha nägu, et midagi pole juhtunud. Kaduma on läinud 400 miljonit krooni riigieelarve vahendeid ja seda tänu rahandusminister Mart Opmannile, sotsiaalminister Tiiu Arole, sotsiaalministeeriumi kantsler Jaan Rüütmannile, riigikassa osakonna asejuhataja Elju Valdrele ja sotsiaalkindlustusameti peadirektor Külli Pedakule.

Opmann vastutab selle eest, et riigi vaba raha paigutamine on reguleerimata, puudub ülevaade ja tõhus kontroll maksuraha kasutamise üle ning rahandusministeeriumis töötavad ebakompetentsed inimesed, kes ei suuda pangandusriske hinnata.

Valdre sõnul tajus riigikassa eelmise aasta lõpus, et Maapangaga on midagi lahti, kuna intressid hakkasid järsult tõusma. Vaatamata sellele paigutas Valdre vahetult enne Maapanga krahhi sinna kokku 50 miljonit krooni. Riigikassas puudus riigi kui raha paigutaja pangariskide analüüs.

Hämmastama paneb Opmanni vastus riigikontrollile, millest selgub, et rahandusministri arvates ei ole riigi raha näol tegemist riigivaraga ja sellepärast ei pea ta tõendama, kas ametnike tegevus riigi raha paigutamisel on olnud põhjendatud.

Reguleeritud ei ole sotsiaalkindlustuse ja ravikindlustuse eelarve ajutiselt vaba raha kasutamine. Selle eest vastutab Tiiu Aro. Tänu regulatsioonide puudumisele sai sotsiaalkindlustusametist Maapanga peasponsor, kes vahetult enne panga sulgemist panka pensioniraha arvel laenudega turgutas, kaotades 80 miljonit krooni.

Lisaks laenudele oli Maapanka deposiitidena pandud 50 miljonit krooni. Kokku kaotas sotsiaalkindlustusamet kolmandiku oma vabadest vahenditest.

Halenaljakas on lugeda Külli Pedaku kommentaari, kes tunnistab, et finantsjuhi nõuded oleks marjaks ära kulunud, kuid kahjuks ei ole finantsjuhti veel tööle võetud. Sadade miljonite kroonide juhtimisega tegelevad arstid ja juristid.

Kõrgete riigiametnike senine suhtumine riigikontrolli töösse ja märkustesse on olnud väga ükskõikne. See on tekitanud riigiaparaadis karistamatuse tunde.

Valitsuse resoluutne käitumine aitaks arvamust muuta. Vastutavad ametnikud peab vallandama, sotsiaalkindlustuse ja teiste riiklike fondide raha tuleb viia riigikassa haldusesse, kuhu tuleb palgata kvalifitseeritud ja kogenud spetsialistid.

Riigile on kindlasti kasulikum maksta tipptasemel finantsjuhile 400 000 krooni suurust aastapalka, selle asemel et ametnike ebakompetentsuse ja rumaluse tõttu kaotada 400 miljonit krooni.