Õhkkardinad ja konditsioneerid vähendavad kulusid

02. september 1998, 00:00

Eestis on suureks kuluartikliks välja-minekud soojuse peale. Kaasaegsed pakettaknad vähendavad nii soojuse läbikannet kui ka infiltratsiooni, millega sisse voolanud õhk õhutas ruume. Pakettakende korral peab värske õhu liikumist ise korraldama ja vajadusel välja ehitama kallihinnalise ventilatsiooni.

Nii infiltratsiooni vähendamiseks kui ka kütteks on uusi tehnoloogiaid, näiteks uste kohale või kõrvale asetatavad õhkkardinad ja kütvad konditsioneerid vähendavad küttekulu ja loovad mugavusi.

Õhkkardinad on seadmed, mis vähendavad infiltratsiooni ja sellega seotud soojakadusid. Avause läheduses töötav õhkkardin loob horisontaalse õhuvoolu ette ristsuunalise tõkke ja vähendab tuuletõmmet ning putukate ja tolmu sisselendu. Samas suurenevad kasutatav pind avauste läheduses ning mugavused. Koos tuuletõmbega vähenevad ka küttekulud, mis varem olid seotud väljavuhisenud õhuvoolu soojendamisega või jahutamisega (nt kaupluste külmkambrites).

Õhkkardina tasuvuse näiteks võtame 16 m² suuruse avause, mille kohale on paigaldatud kolm õhkkardinat pikkusega 1,5+1+1,5=4 m. Sellisest avausest kaob aastaga 60 MWh soojust (külma). Sellise kõrgusega avauste puhul vähendavad õhkkardinad õhuvoolu 70% ja säästavad energiat 0,7x60=42 MWh aastas. Kui 1 MWh maksab 500 krooni, siis saame ühe aasta säästuks 21 000 kr. Võimsad õhkkardinad maksavad 53 500 kr ja tasuvad end ära 2,5 aastaga. Tavaukse õhkkardin maksab orienteeruvalt 8000--13 000 kr.

Uudse kütteviisina toetavad tavaseadmeid kütvad konditsioneerid. Konditsioneerid on uued ja perspektiivsed jahutus-, kütte- ja ventilatsiooniseadmed, millega kütmise kasutegur võib olla tavaseadmest (elektroodkatlast) kuni 10 korda kõrgem. Kuigi möödunud talve võis üle elada konditsioneeride küttel, ei saa Eestis ainult sellele loota. Minimaalselt vajalik küttevõimsus tuleks ikkagi tagada kas vee- või elektriküttega.

Konditsioneeri tavaülesandeks on jahutamine. Sel suvel vajasid seda peamiselt mitmesugused automaatikaseadmed (elektronmikroskoobid, serverid, SAT-TV vastuvõtuseadmed jt).

Inimese tarvis töötavad ka paljud konditsioneerid pöördre?iimis nn soojuspumbana. Välisseade jahutab niigi külma ilma ja sisseseade soojendab ruume. Kui jahutamisel on konditsioneeri jahutustegur umbes 10, siis ühekilovatise toitevõimsusega saame 10kilovatise võimsusega jahuti.

Soojendamisele ehk küttele töötava konditsioneeri soojendustegur on umbes kolm ja siit tulenevalt annab 1 kWh elektrienergiat 3 kWh soojusenergiat tuppa -- konditsioneer «transpordib» väljas oleva «külma» või «sooja» tuppa. Küttere?iimis töötav konditsioneer suudab «vedada» välisõhus sisalduvat energiat ja kulutab transpordil vähem energiat, kui seda antakse ruumile. Sellel põhinebki konditsioneeri suur efektiivsus ka kütteseadmena. Kui tavaseadmete kasutegur on 25--100%, siis analoogne «kasutegur» on konditsioneeri korral 300%.

Koos ilma jahenemisega kasutegur väheneb ja juba viie külmakraadi juures konditsioneer enam perpetuum mobile'na ei tööta. Kui aga arvestada kütteperioodi pikkust, mil temperatuur on nulli ja juba kütmist nõudva temperatuuri vahel, siis isegi sellise perioodi keskmine «kasutegur» vähemalt 200% annab hulgaliselt odavat energiat, mida hangib küttepumbana töötav konditsioneer.

Aprillist juunini ja septembrist novembrini on vähemalt neli kuud sellist aega, kus konditsioneeri efektiivsus kütteseadmena on kõrge. Teiselt poolt ei ületa alla nulli püsiva temperatuuriga päevade arv 90. Seega võib konditsioneer kütta 1/3--1/2 ajast. Kui 100 m² suurune ruum vajab aastas orienteeruvalt 50 MWh soojust, siis aastane sääst oleks 25x500=12 500 kr. Sellise ruumi tarvis sobiv konditsioneer maksab 45 000 krooni ja tasub end ära 3,6 aastaga.

Kütmine on konditsioneeri lisavõimalus ja põhiküte tuleb alati valida. Samas loob see palavate ilmadega mugavused (hoiab programmeeritud temperatuuri, vähendab õhu niiskust) ning osa seadmetest võivad võtta kuni 15% välisõhku -- seega töötada miniventilatsioonina.

Nii suvised kui ka talvised soojuse ja jahutuse probleemid saab ökonoomselt lahendada konditsioneeri, kiirgurite ja õhkkardina koostöös. Tuleb arvestada konkreetse objekti soojus(külma)kadusid ja valida sellest lähtudes optimaalsed seadmed.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:58
Otsi:

Ava täpsem otsing