Venemaa hädas võlgadega

02. september 1998, 00:00

Välismaailm on teinud kriisis vaevleva Venemaa majandusse laene ja investeeringuid kokku kuni 200 miljardit dollarit, kirjutab Briti majandusleht Financial Times. Ajaleht viitab Washingtonis asuva rahvusvahelise finantsinstituudi (IIF) andmetele, mille kohaselt olid välispangad ja rahandusinstitutsioonid eelmise aasta lõpuks laenanud Venemaale kokku 194 miljardit dollarit, Venemaa aktsiatesse ja võlakirjadesse olid välisinvestorid paigutanud umbes 11 miljardit dollarit. Nüüd huvitab investoreid muidugi sügavalt, missugused on nende võimalikud kaotused.

Hollandi panga ING Barings hinnangul on Venemaa varade väärtus tänavuse aasta algusest saadik kahanenud 118 miljardi dollari võrra, kuhu on sisse arvestatud ka Vene kohalike investorite kaotused. Panga arvestuste kohaselt on 57 miljardit dollarit kaotatud aktsiate hinnalangusega börsil, 31 miljardit dollarit valuutavõlakirjade väärtuse langemise tõttu ning 30 miljardit dollarit seoses sisevõlaobligatsioonide väärtuse langusega.

Välisvõlgade tasumisele kehtestatud 90päevane moratoorium, millega valitsus on tahtnud anda finantskriisi tõttu pankroti äärele sattunud kommertspankadele hingetõmbeaega, on ärritanud nii välisinvestoreid kui ka Vene panku. Välispankurid nimetavad seda finantsturgudel täiesti kohatuks käitumiseks, mis kahandab tunduvalt Venemaa usaldusväärsust, pangad aga on pahased seetõttu, et selle otsusega kaasneb paratamatult ka maksuvõimeliste pankade krediidireitingu langus.

Lääne kreeditorid kaaluvad isegi Vene pankade välisvarade arestimist ja tahavad anda asja rahvusvahelisse kohtusse, et saada selgust, kas Venemaa keskpank tegutses moratooriumit kehtestades seaduslikult. Lääne pankurite arvates tuleks moratoorium ennetähtaegselt tühistada, sest pangad, kes on suutelised oma võlgu teenindama, peaksid saama võimaluse seda ka teha.

Moratoorium hõlmab umbes 50 miljardi dollari väärtuses Venemaa laene ja lepinguid, mille saatust hakkab arutama Moskva klubi (analoogne Pariisi ja Londoni klubiga). Valitsus on igatahes lubanud, et on valmis laskma raskustes pangad pankrotti ja tagama kreeditoridele nende vara tagasisaamise, mis võib tähendada, et suuremad väliskreeditorid võivad saada üpris suure osa Vene pangaturust enda kätte.

See, kuidas pangad suudavad täita oma laenukohustusi, sõltub oluliselt valitsuse võlakirjade (GKO) restruktureerimisest, mille väärtus on 40 miljardit dollarit. Sellekohase plaani on Venemaa rahandusministeerium juba välja töötanud ja see hõlmab võlakirju, mille tähtaeg on 31. detsember 1999 ja emiteerimisaeg enne 27. augustit 1998.

Paljud lääne pangad ja investeerimisfirmad, kes on saanud tõsist kahju Venemaa sisevõla restruktureerimisest, kardavad kanda veelgi suuremaid kaotusi.

Analüütikute sõnul lahkuvad Venemaa turult eelkõige lühiajalistele spekulatiivsetele investeeringutele spetsialiseerunud firmad, kusjuures pikemaajaliste strateegiliste eesmärkidega suured lääne pangad tõenäoliselt oma Moskva esindusi ei sulge.

Maaklerifirma Brunswick Warburg koondas kahe nädala eest 49 protsenti töötajatest. Ühendriikide investeerimispank Lehman Brothers vähendas möödunud nädalal Moskva töötajate arvu miinimumini.

Samas kinnitas USA investeerimispank J. P. Morgan, et ei kavatse oma tegevust Venemaal lõpetada. Ka Credit Suisse First Boston ei plaani esinduse sulgemist ega töötajate koondamist. FT-ETA-BNS-ÄP

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:58
Otsi:

Ava täpsem otsing