ELi uks niipea ei avane

03. september 1998, 00:00

Vene rubla devalveerimise, sisevõla restruktureerimise ning poliitiliste probleemide negatiivne mõju Poola ja Ungari valuuta kursile ja aktsiaturgudele oleks olnud väiksem, kui investorid näeksid Kesk-Euroopat osana läänest, märkisid Poola ja Ungari välisminister.

«Me loodame, et praegune olukord annab meie käsutusse uued argumendid ühinemisel Euroopa Liiduga,» ütles Poola välisminister Bronislaw Geremek.

Euroopa komisjon kinnitas teisipäeval, et üha süvenev poliitiline ja finantskriis Venemaal ei häiri Euroopa Liidu laienemist Kesk- ja Ida-Euroopasse.

Taani ajaleht Politiken on oma analüüsis jõudnud järeldusele, et Poola majandusedu on liigselt kergitanud palku, mis sunnib näiteks tekstiilifirmasid Poolast lahkuma, sest palkade taseme ja toodete kvaliteedi suhe ei ole enam konkurentsivõimeline.

Maikuus vastuvõetud ELi otsus kärpida Phare abiprogrammi raames Poolale eraldatavaid toetussummasid 1998. aastal 15% võrra tähendas toetussummade vähendamist 3,35 miljardilt Eesti kroonilt 2,81 miljardile. Mäletatavasti põhjendati abi kärpimist sellega, et Poola majandusliku koostöö projektid on halvasti ette valmistatud ja halvasti administreeritud ega vasta Phare programmi üldsuunitlusele.

Vaatamata poliitiliste liidrite retoorikale Euroopa taasühinemisest, ei ole EL idalaienemisse kunagi eriti innukalt suhtunud, ja sel aastal on vastuseis laienemisele veelgi kasvanud, kirjutab Briti Financial Times (FT). Miks?

Brüsseli seisukoht on tehnokraatiliselt lihtne: EL on klubi, kuhu astumise reeglid dikteerib Euroopa komisjon. Kõigi kandidaatriikide kohta leidub komisjonil laidusõnu, kuid eriti sarjata saab Poola. Küll on Poolal ja ELil kana kitkuda kaubanduse pärast, küll pole EL rahul Poola ja Ukraina piiri pidamisega, mille tõttu õitseb Poola täiturg ja varimajandus.

Samal ajal on Poola Ida-Euroopa kõige dünaamilisemalt arenev riik, mis on aidanud tema eneseteadvusel kasvada ning tal jätkub julgust kuulutada: «Poola ei soovi ELi põlvili minna.»

Ehkki märtsis juhatati Suurbritannia eesistumise ajal pidulikult sisse ELi laienemisläbirääkimised, on ELi liikmesriigid, sealhulgas isegi idalaienemise senine põhiinitsiaator Saksamaa, üha enam laienemise vastu.

Saksamaa, kes on Poola, T?ehhi ja Ungari suurim kaubandus- ja investeerimispartner ning kelle julgeolekut suurendab nende riikide astumine NATOsse 1999. a, on rahul praeguse olukorraga ja asunud seisukohale, et esimesed riigid ei tohiks ELi pääseda enne aastat 2006. Sest sakslased kardavad Poola tööjõu tulekut Saksamaale, Vene maffia liiga vaba liikumist üle piiride, suuremat panust ELi eelarvesse, põllumajandusreformi, migratsiooni, kõlvatut konkurentsi jm, mis uute riikide liitumisega võib kaasneda. REUTERS-ETA-BNS-FT-ÄP

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    28. November 2011, 18:58
    Otsi:

    Ava täpsem otsing