Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kalurid kiruvad Venemaad

    Sama tume on umbes 3000 Eesti rannakaluri tulevik. Kaluritel on näpud põhjas, sest kevadsuvisel püügihooajal teenivad nad terve aasta palga.
    Arvestuste järgi teenib rannakalur mais-juunis oma aastapalgana umbes 100 000 krooni.
    Kalatööstus toob võlgnevuse põhjuseks Venemaal kolmeks kuuks külmutatud arved. «Võib-olla me jäämegi oma raha ootama,» ütleb seepeale 30 aastat kala püüdnud mees.
    Oma raha ei looda enam näha ka Pärnu kalur Peeter Paavel viiele kalurile kuuluvast OÜst Siig. Paaveli firmale on pankroti äärel Pärnu kalamajand võlgu paarsada tuhat krooni. «Neil on ikka olnud raskusi maksmisega, aga nüüd, kui ettevõte on pankrotistumas, mul raha kättesaamise lootust pole,» nendib Paavel.
    Sarnaselt teiste kalatööstusettevõtetega on ka Pärnu kalamajand makseraskuste üheks põhjuseks toonud Venemaa müügiprobleemid.
    Kalurite liidu andmeil on kalameestele võlgu enamik tööstusi, kes kasutavad kohalikest vetest püütud kala. Põhjuseks toovad kalatöötlejad müügiraskused Venemaal. Kalatööstusi on Eestis üle saja ja enamikul neist on Venemaa tähtsaim kaubanduspartner, kui mitte ainuke toodangu turustuskoht.
    AS Viru Rand on peatanud toodangu Venemaale müümise ajani, mil olukord sealsel turul selgineb, tunnistab ettevõtte finantsdirektor Guido Klaas. «Venemaa hulgifirmadel puudub võimalus osta valuutat ja seetõttu on arveldamine nendega peatatud,» selgitab ta. Viru Ranna käibest moodustab eksport Venemaale üle kolmandiku. Viru Rannal on Venemaalt saamata raha 70 miljonit krooni.
    Viimsis asuv AS Ekton on kaluritele võlgu umbes miljon krooni ja põhjendab võlgnevust samuti raskustega Vene turul. Ekton toodab kalakonserve ning müüb neist poole Venemaale.
    ASi Ekton juhatuse esimehe Toivo Pärna sõnul on Venemaaga kauplemine terve selle aasta jooksul loid olnud, kuid praegu ei liigu Venemaa poole ühtki kalakonservi. «Probleemid Venemaal on kalakonservi tootjatele nagu vihmane suvi põllumeestele -- selguvad ellujääjad,» sõnab Pärn.
    - kalatööstusi kokku 115 (eksport Venemaale moodustab üle kolmandiku kogu käibest)
    - rannakalureid kokku 6000
    Neist:
    - 3000 elatuvad vaid kalapüügist
    - 3000 tegelevad kalapüügiga muu tegevusala kõrvalt
    - rannakaluri aastapalk ca- 100 000 krooni
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.