Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Treeningu ajal toimuvad organismis muutused

04. september 1998, 00:00

Liikumine, nagu aktiivne ellusuhtumine üldse leevendab depressiooni, ahistust, masendust ja stressi -- kõike, millest ilmtingimata hoiduma peame. Mänguline liikumine lõdvestab.

Olles kehaliselt aktiivne, tunnete end tõeliselt olemasolevana, paraneb enesetunne ja tõuseb eneseteadlikkus. Treeningu ajal produtseerib organism ise morfiinitaolisi ühendeid -- hea tuju hormoone, mis tekitavad erilise rahulolu tunde.

Aeroobse liikumise puhul on südame löögisagedus 60--80% maksimumpulsist (maksimumpulss = 205 -- pool vanusest), kasutusel on suuremad lihasrühmad, mis vajavad oma tööks palju verd ja hapnikku.

  • Südamelihas tugevneb ning selle töövõime paraneb. Iga löögiga pumpab süda rohkem verd kudedesse. Rahuasendis pulsisagedus väheneb ning süda toimib säästure?iimil.
  • Rahuolekus sulgevad veresoonte seinas olevad lihased verevoolu suures hulgas kapillaarides. Treeningu ajal need lihased lõtvuvad ning toimub vasodilatsioon -- verevool jõuab iga peene kapillaari kaudu iga koe rakuni, tuues kudedesse hulgaliselt toitu ja hapnikku.
  • Vere ringvool organismis kiireneb ning vererõhk alaneb, kapillaarid tugevnevad ja nende arv suureneb.
  • Luustiku koormamine suurendab neis ainevahetust, tänu millele väheneb osteporoosi oht.
  • Nõtked lihased aitavad ära hoida traumasid. Mida vähem lihaseid kasutada, seda lühemaks need muutuvad. Need lihtsalt tõmbuvad kokku, mistõttu minimaalseimgi pingutus, näiteks bussile jooksmine, võib lihast niivõrd koormata, et need kas rebenevad või venituvad.
  • Ainevahetus kiireneb, seega pikemaajalise liigutamise käigus põletate rasvasid.

    Enam pole moodne ja pole tarviski taotleda sarnasust etalonide või piltidega mõnest moeajakirjast. Teie vanus, treenituse aste ja geneetiline kood määravad need piirid, mille raames võite end arendada, parandada vastupanuvõimet ja välimust.
    Tihti tuleb ette, et inimene tuleb trenni pärast aastatepikkust pausi ning alustab kohe hirmsa hooga.
    Treeneri kohus on uljaspäid maha jahutada. Paljud selja- ning jalavalud on hoiatuseks, et kuskil on piir ületatud.
  • Enne treeninguga alustamist pidage nõu oma arstiga.
  • Jooge vajaduse järgi vett nii enne treeningut, selle ajal kui ka pärast tundi.
  • Vähemalt kahe tunni jooksul enne treeningut ärge sööge ega pruukige alkohoolseid jooke.
  • Vähemalt kord treeningu intensiivses osas mõõtke oma pulssi. Sobiv pulsisagedus on 70--85 protsenti maksimumpulsist. Kui südame löögisagedus on väiksem kui 70 protsenti maksimumpulsist, siis pole koormus piisav. Kui löögisagedus on suurem kui 85 protsenti, siis on koormus juba anaeroobne, st organism ei saa küllaldaselt hapnikku.
  • Niipea kui tunnete nõrkust, jõuetust, peavalu või muid halvast tervislikust seisundist tingitud sümptome, lõpetage harjutuste sooritamine.
  • Treeningu soojenduse ja lõdvestuse osas ei tohi kasutada mingeid abivahendeid, nt hantleid. Algajal ei soovita kasutada abivahendeid kogu treeningu vältel.
  • Treenimiseks sobib igasugune aeg ööpäevast. Tähtis on, et treening lõpeks vähemalt üks tund enne und. Treeningsaali külastuste arv nädalas võiks piirduda kolmega, 45--60 minutit korraga.

    Kaalus juurde- ja mahavõtmine allub termodünaamika seaduspärasusele: positiivne energia bilanss tõstab, negatiivne (energiat saadakse vähem, kui kulutatakse) vähendab kehakaalu.
    Kui kehakaalu langetatakse vaid spetsiaaldieedi abil, ei arene südame-
    veresoonkond.
  • Vahetage oma igapäevasel toidulaual rasvased söögid väherasvaste vastu.
  • Sööge vähem liha.
  • Keelduge soolast ja soolasest toidust.
  • Loobuge otsustavalt suhkrust.
  • Hoiduge alkoholist.
  • Tarvitage rohkem pähkleid, seemneid, kefiiri, värsket puu- ja köögivilja.
  • Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    28. November 2011, 18:59
    Otsi:

    Ava täpsem otsing