Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vene metallieksport võib kahaneda
Värviliste metallide, eriti alumiiniumi, nikli ja vase pakkumine maailmaturul võib seoses finantskriisiga Venemaal väheneda. Venemaa annab 23% maailma nikli-, 13% alumiiniumi- ja 4% vasetoodangust. Venemaa on ka nafta ja väärismetallide (kuld, plaatina ja pallaadium) oluline eksportöör.
Analüütikute arvamused rubla devalveerimisest tingitud toorainehindade liikumise suhtes lähiajal lähevad lahku. Ühe võimaluse järgi võib tooraineekspordi maht suureneda, sest nii riik kui ka ettevõtted vajavad enam väärtuslikku valuutat ja ainus võimalus selle teenimiseks on ekspordimahtu suurendada. Taolise stsenaariumi ootuses langes kulla hind möödunud reedel 19 aasta madalaimale tasemele (273,40 dollarit unts), sest kardeti, et Venemaa võib suurendada swap-tehingute mahtu 200--300 tonnini. Venemaa keskpanga kullavarud ulatuvad käesoleval ajal 520 tonnini.
Pikemas perspektiivis võivad tarned Venemaalt aga hoopis kahaneda. Venemaa laovarud on pea olematud ja raskustes vaevlevate mäetööstus- ning metallisulatusettevõtete toodangumahud järjest vähenevad. Kuna välisinvesteeringute maht väheneb tunduvalt, võivad paljud kaevandused ja tehased finantside puudumisel hoopis oma tegevuse lõpetada. Mitmed suured investeerimisprojektid sõltuvad järjest enam väljastpoolt tehtavatest ekspertiisidest ja krediidiliinidest. Paljud neist on seoses finantskrahhiga katkestatud või nende realiseerimine edasi lükatud. Välisinvestorid on mures tarnete korrapärasuse ja ülekannete turvalisuse pärast. Ainus metallitööstusettevõte, kes oleks võimeline oma tootmismahtu suurendama, on Norilsk Nikkel, mis on Venemaa suurim nikli ja vase tootja. Teise järgu ettevõtteid, nagu Uralelektronomet ja Uralnikkel, ähvardab seevastu pankrotioht.
Kasvada võib vanametalli, eriti vase ja alumiiniumi eksport Venemaalt. Kuid metallide hinnad on langenud nii madalale, et transpordikulud Uraalidest Euroopasse (suurem osa vanametalli veetakse sellest piirkonnast) viivad vanametalliga tegelevate ettevõtete kasumimarginaali nulli lähedale või isegi miinusesse.