Slovakkia

07. september 1998, 00:00

Slovakkia on parlamentaarne vabariik alates 1. jaanuarist 1993 ja tekkis T?ehhoslovakkia jagunemise tulemusel. Valitsuskoalitsiooni moodustab kolm parteid: Liikumine Demokraatliku Slovakkia Eest (HZDS), Tööliste Liit (ZRS) ja Slovaki Rahvuspartei (SNS). Sügisel toimuvad Slovakkias parlamendivalimised, mille tulemused on analüütikute arvates riigi edasise arengu jaoks väga olulised.

Slovakkia on NATO ja Euroopa Liidu laienemise kandidaat, kuid lääneriikide kriitika tõttu demokraatia puudulikkuse pärast jäi mõlema organisatsiooni laienemise esimese ringi uks riigi ees suletuks. 1997. aasta alguse seisuga oli Slovakkia 63 rahvusvahelise organisatsiooni liige.

Slovakkia on arenenud tööstusriik kõrge tehnilise ja teadusliku tasemega. Pärast Teist maailmasõda kuni 1989. aastani oli Slovakkia majandus T?ehhoslovakkia tsentraalse plaanimajanduse üks tervikosa. Nn sametrevolutsiooni sündmuste järel asus T?ehhoslovakkia majanduselu turumajanduse reeglite järgi ümber orienteerima.

Slovakkias on majanduse SKP kasv stabiilne olnud: 1994. a 4,9%, 1995. a 6,8%, 1996. a 6,9%, 1997. a 6%. Järgmise aasta eelarve koostamisel lähtus valitsus viieprotsendilisest SKP kasvust, mida on mitmed analüütikud siiski liiga kõrgeks hinnanud.

Kuni 1995. aastani oli Slovakkia väliskaubandusbilanss positiivne. Järgmisel aastal toimus suureneva tarbimisbuumi ja Slovaki kaupade vähenenud konkurentsivõime tõttu pööre ning väliskaubandusbilanss läks miinusesse kahe miljardi USA dollariga, mis moodustas 10% SKPst. Alates 1997. a on valitsus väliskaubandusbilansi tasakaalustamiseks mitmeid administratiivseid meetmeid tarvitusele võtnud, mis osaliselt on ka õnnestunud. Väliskaubandusbilansi puudujääk moodustas 1997. a 7,2% SKPst.

Valitsuse tähtsamaid ettevõtmisi majanduses on olnud riigiettevõtete erastamine. Omandiküsimuste läbinähtamatuse tõttu on privatiseerimine arvukalt eriarvamusi esile kutsunud. Mitmete majandusvaldkondade, näiteks panganduse, energiamajanduse, transpordi ja telekommunikatsiooni erastamine pole veel lõpule viidud.

Erastamise venimine ja välisinvestorite vähene kaasamine on tinginud selle, et otsesed välisinvesteeringud on Slovakkiasse aasta-aastalt vähenenud. Otseinvesteeringute kogumahuks hinnati eelmise aasta lõpuks 1 miljard USA dollarit, mis teeb 210 USA dollarit inimese kohta ja on seega üle kolme korra vähem kui Eestisse. Tööpuudus on Slovakkias kõrge: 1997. aastal 12,5%.

Alates eelmise aasta suvest on mitmed majandusanalüütikud ennustanud Slovaki krooni devalveerimist, mis pole senini toimunud. Hetkel moodustab Slovaki krooni valuutakorv, millest 60% on Saksa mark ja 40% USA dollar ning krooni väärtus võib kõikuda ±7%.

Märtsikuu viimastel päevadel alandas krediidireitingufirma Moody's Slovakkia reitingu Baa3-lt Ba1-le, põhjendades seda riigi suure eelarve- ja maksebilansi puudujäägi ning lühiajaliste väliskrediitide kiire kasvuga.

Äriseadustiku alusel on Slovakkias võimalikud ettevõttevormidena:

  • aktsiaselts;
  • osaühing;
  • täisühing;
  • usaldusühing.
  • Välismaalasel on võimalik moodustada ettevõte ühisettevõttena (joint-venture), milles välisosaluse protsent on lubatud kuni 100%, või filiaalina. Ettevõtte moodustamise leping on aluseks ettevõtte registreerimisel äriregistris. Välismaistel ettevõtjatel on üldjuhul võrdsed õigused kohalikega, kui seadustes ei nähtu vastupidist (näiteks relvade tootmise korral).

    Välisettevõtjatel peab Slovakkias tegutsemiseks olema pikaajaline viibimisluba ja tööluba. Eestil ja Slovakkial on vastastikune viisavabadus, kuid enam kui 90päevane riigis viibimine nõuab eraldi viibimisluba.

    Impordi-eksporditehinguid võivad teostada kõik Slovaki ettevõtted, mis on kantud äriregistrisse. Kuigi väliskaubandus on tervikuna liberaalne, kasutatakse siiski siseturu stabiliseerimise eesmärgil mõnede kaubaartiklite impordil ja ka ekspordil litsentseerimist. Impordilitsents on vajalik näiteks mõnede põllumajandusproduktide ja toiduainete, kivisöe, vanapaberi, relvade, radioaktiivsete ainete jm sisseveol. Ekspordilitsentse nõutakse samuti mitmete kaupade puhul, nagu osad põllumajandustooted, elusveised, puit ja puidutooted, metallid, mitmed mineraalsed toorained jne.

    Seoses sisse- ja väljaveo ebaproportsionaalsusega kehtib Slovakkias alates 1997. aastast impordipiirang. Juulis 1997 kehtestati 7protsendiline imporditasu kaupadelt, 1998. aasta alguses asendati see 5protsendilise tasuga. Imporditasu peaks sel aastal vähenema 3 protsendile ja järgmisest aastast tervikuna kaduma.

    Äritehingute teostamiseks on soovitatav kasutada akreditiivi. Arvestades Slovakkia ettevõtete maksejõulisuse, õieti maksejõuetuse probleeme, on soovitatav uute äripartnerite tausta eelnevalt uurida.

    Tollitariifid

    Slovakkias kehtivad harmoniseeritud tollitariifid ja tolliprotseduurid ning tollire?iim on sarnane rahvusvahelisele tavale.

    Alates 13. märtsist 1998 jõustus Eesti ja Slovakkia vahel vabakaubandusleping.

    Tulumaks

    Isikud, kes viibivad Slovakkias 180 päeva ja enam, maksavad tulumaksu, mille suurus on 15% sissetulekust ja enam. Tulumaksu võetakse töötasult, ettevõtluselt, rendi/üüri sissetulekutelt.

    Käibemaks

    Käibemaks on üldjuhul 23%, kuid lisaks eksisteerib alandatud käibemaks 6%.

    Valuutaeeskirjad

    Slovaki kroon on alates 1995. aasta 1. oktoobrist vabalt konverteeritav. Slovaki ettevõtted ja välisettevõtted, mille asukoht on Slovakkias ning mis on registreeritud Slovaki äriregistris, peavad kandma välismaal teenitud kasumi Slovakkiasse ja valuuta turukursi alusel Slovaki kroonideks ümber vahetama.

    Imporditehingutel valuutavajaduse tekkimisel võimaldavad pangad ettevõtetel raha piiranguteta valuuta vastu vahetada.

    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    28. November 2011, 18:59
    Otsi:

    Ava täpsem otsing